Olenevalt rassist võib ka kõrvavaik haiseda
USAs Philadelphias asuva Monelli uurimiskeskuse teadlased hakkasid eri rasside kõrvavaigu vastu huvi tundma pärast seda, kui olid tuvastanud, et sama geen, mis põhjustab kaenlaaluste halba lõhna, mõjutab sedagi, milline kõrvavaik kuulmekäigus tekib, vahendab Sciencenews.org. Varasemad uuringud on näidanud, et kaenlaaluse lõhna järgi on võimalik öelda paljutki näiteks inimese soo ja tervisliku seisundi kohta. Monelli keskuse teadlased peavad võimalikuks, et tegelikult on võimalik saada vähemalt sama olulist infot ka kõrvavaigust. Näiteks suudeti sinivaala kuulmekäigust saadud vaiguproovist teada üsna palju tema elukäigu, stressitaseme ja ümbritsevas keskkonnas leiduvate kahjulike ainete kohta. Juba on tuvastatud, et kõrvavaik annab vihjeid paari teistsuguseid kehalõhnu põhjustava haiguse esinemisest veel enne, kui neid saab tuvastada verest või uriinist. Teadlased tuvastasid 2011. aastal avaldatud uuringus, et umbes 2000 põlvkonna eest tekkis Ida-Aasia rahvaste geenides mutatsioon, mis säästab neid nii haisvatest kaenlaalustest kui kleepuvast kõrvavaigust. Ajapikku see mutatsioon levis ning tänapäeval saab näiteks suurem osa Ida-Aasia elanikest ja pea kõik korealastest rõõmustada selle üle, et nende kaenalaalustes ei teki valgetele omane halb kehalõhn. Eurooplastest kannab 98 protsenti geeni ABCC11 sellist varianti, mis paraku põhjustab nii haisvaid kaenlaaluseid kui kleepuvamat ja haisvamat kõrvaviku. Viimases ajakirjas Journal of Chromatography B avaldatud uuringus on teadlased tuvastanud, et kaenlaaluses higis ja kõrvavaigus on 12 teravalõhnalist komponenti. Kaukaasia päritolu meeste kõrvavaigust leiab neist suisa 11.
