Kõrgtehnoloogiline sokk jälgib südant
Läbipaistvasse ränikangasse paigutatud sensorid suudavad mõõta nii keskkonna happelisust, temperatuuri, neile avaldatavat mehaanilist survet kui südame elektrilist aktiivsust. Samuti sisaldab see valgusele, temperatuurile ja mehaanilisele survele reageerivaid tehislihaseid. Prototüübi ehitamiseks võttis Illinois' ülikooli insener John Rogers kolleegidega aluseks jänese südame ja kasutas selle digitaliseerimiseks lasereid. Südamest 3D-printeriga kolmemõõtmelise koopia loomine oli vaid sammu kaugusel. Rogers paigutas kolleegidega sellele juhtmete ja sensorite võrgustiku ning kattis selle viimaks omakorda õhukese ränipõhise veniva materjaliga.  Tulemusena valminud sokk oli südamest pisut väiksem, mis takistas selle pidevalt tukslevalt organilt mahalibisemist. Vähemalt ei juhtunud seda lööva jänesesüdamega tehtud katsetes. Samuti ei takistanud see märgatavalt organi tööd. Samal ajal suudeti edukalt reaalajas südant ning seda ümbritsevat keskkonda jälgida. Seega loodab töörühm, et inimkatsed pole kaugel, kuid tasub rõhutada, et selle organismi sees toimimist pole veel katsetatud. Samuti tuleb lahendada küsimus, kuidas tarka membraani energiaga juhtmevabalt varustada ja selle poolt kogutud infole ligi pääseda. Alternatiiv seab seadme kasutamisajale kindlad piirid. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
