Tubakataimed pandi putukate feromoone tootma
Idee putukate nende feromoonide abil kontrolli all hoidmisest pole uus. Põllumehed on neid vähemal või rohkemal määral rakendanud ligikaudu 40 aastat. Mõned putukate poolt suhtluseks kasutatavad ühendid tõmbavad putukaid ligi, teised hoiatavad seevastu liigikaaslaseid ohu eest. Paraku hõlmab kunstlike feromoonide sünteesimine enamasti suhteliselt mürgiste keemiliste ühendite kasutamist. Professor Christer Löfsted Lundi ülikoolist nägi lahendust taimede elavateks kemikaalitehasteks muutmises. Pärast mõningast katsetamist jõudis ta kaaslastega geenikombinatsioonini, mille tulemusena hakkas taim sünteesima võrgendikoide poolt partneri ligimeelitamiseks kasutatavate feromoonide põhilisi koostisosi. Tulemusena saadud feromoonid olid tavapäraste meetoditega sünteesitutele suhteliselt sarnased. Katsetes tõmbasid need aga ligi umbes poole vähem võrgendikoisid. „Ma usun, et taimedest pärinevate feromoonide madalam aktiivsus on tingitud nendes leiduvatest lisaainetest ja lisanditest. On võimalik, et tulemust on võimalik parandada, aga sellele vaatamata olid need esimese katse kohta ilmselgelt väga aktiivsed ja kitsalt määratletud,“ sõnas Löfsted. Viimases tõdemuses peitubki feromoonidel põhineva lähenemisviisi eelis. Kui putukamürgid on suhteliselt universaalse mõjuga, siis feromoonidega on võimalik sihikule võtta väga kindel grupp putukaid. Lisaks pole need mürgised. Kuigi ka feromoonide kasutamisel ei saa garanteerida, et hukkuvad ainult kahjurid, on see professori sõnul kahest patust väiksem. „Kui puuviljaaedades, põllunduses ja metsatööstuses üldse putukate paljunemist ei kontrolliks, mõjutaks see väga mitmeid organisme, kaasa arvatud inimesi. Küsimus on parimate meetodite leidmises ja ma arvan, et pakume välja huvitava lahenduse, millel on mitmeid eeliseid,“ lisas Löfsted. Tema sõnul on sellegipoolest raske hetkel hinnata, kas väljatöötatud meetod ka kunagi Euroopa Liidus praktilisse kasutusse jõuab. „Enamik vastuseisust, mida geneetiliselt muundatud organismide vastu ilmutatakse, ei põhine teaduslikel faktidel. Tegu on peaaegu religiooniga. Teadlastena saame me pakkuda tööriistu ja nägemust. Aeg näitab, mis lõpuks avalikkuse ja poliitilisi otsuseid tegevate poliitikute poolt vastu võetakse,“ märkis entomoloog. Järgmise sammuna plaanib Löfsted kasutada erinevaid kahjureid mõjutavate feromoonide tootmiseks pärmiseeni, mis pakub potentsiaalselt võimalust saagikuse tõstmiseks.Uurimuses kirjeldatud nägemuse kohaselt võiksid aga kaugemas tulevikus sobilikke feromoone sünteesivad taimed strateegilistes kohtades põldude lähistel kasvada. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
