Nahavähirisk kui tumeda nahavärvuse evolutsiooni käivitaja?
Nahavähi esinemust ei ole tumeda nahavärvuse arengu mõjutajana siiani arvesse võetud, põhinedes arvamusel, et nahavähi surmad esinevad noortel inimestel harva ja see ei tohiks paljunemist mõjutada. Töö autori professor Mel Greavesi sõnul ei omistanud Charles Darwin nahavärvile kohanemuslikku tähendust ning hiljem on teadlased vähkkasvaja mõju evolutsiooni selektiivse jõuna eemale jätnud. Siiski näitavad albinismiga inimeste kliinilised andmed (eriti Aafrikas), et surmavatel vähkkasvajatel võis inimese evolutsioonis olla oluline roll, osaledes tumeda pigmentatsiooniga naha arengus. Eumelaniin on nii juustele, nahale kui silma vikerkestale värvi andva melaniini mustjaspruun variant. Nahavähki põhjustavate DNA kahjustuste ärahoidmisel on eumelaniin kõigist melaniini variantidest kõige tõhusam. Inimese nahk kujunes melaniinirohkeks umbes 1.2 kuni 1.8 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrika savannis. Soojuskao hõlbustamiseks taandus kaugetel esiisadel kogu keha katnud karvkate, nende kahvatu nahk sisaldas punakaskollast melaniini varianti feomelaniini, mida leidub näiteks šimpansidel. Umbes 50-80 tuhat aastat tagasi liikusid inimesed Aafrikast põhjapoole, Euroopasse. See toimus ajal, mil kokkupuude UV kiirgusega oli oluliselt madalam. Kahvatu nahavärv võis esimestele eurooplastele olla kindlaks eeliseks, et saada rohkem D-vitamiini. Teadlased on küll ühel meelel, et tumedanahalisuse leviku edenemises oli oluline roll eumelaniini võimel absorbeerida UV kiirgust; üksmeelt ei ole leidnud aga küsimus, mis ulatuses võis see kaitsta inimesi nahavähi eest. Antud uuringus peatutakse töödel, mis näitavad, et enam kui 80 protsendil ekvatoriaalsetes Aafrika maades elavatel albinismiga inimestel tekib nahavähk juba enne 30-ndat eluaastat. Albinismi põhjustab mutatsioon geenides, mis väldivad melaniini teket. Ehk seega: kuna albinismi põdevatel inimestel tekib vähk viljakas eas, näitab see, et meie kauged, kahvatunahalised esivanemad olid evolutsioonilise jõu mõjuväljas, mille toimel arenes melaniinirikas ja vähivastast kaitset pakkuv nahk. On hästi teada, et heleda- ja kahvatunahalistel inimestel on nahavähirisk umbes tuhat korda suurem kui tumedanahalistel. Loe lisa:Did a risk of skin cancer drive the evolution of black skin in humans? (Medical News Today)
