Helimälu on teistest mäluliikidest nõrgem
Siiani on arvatud, et mäluga tegelevad aju osad on omavahel tihedalt seotud. Ameerika teadlaste hiljutine töö võib aga näidata, et aju kasutab informatsiooni töötluseks eraldi radu. Nii võib aju töödelda kuulmisalast teavet erinevalt kui nägemise ja kompimise käigus saadud informatsiooni ning mälu parandamiseks võib olla vaja alternatiivsed strateegiaid, sh suurenenud vaimset kordamist. Uuringus testiti lühiajalist mälu enam kui sajal osalejal, kel paluti kuulata kõrvaklappidest puhtaid toone, vaadata punaste ruutude erinevaid varje ning tunnetada alumiiniumvardast kinnihoidmisel madala intensiivsusega vibratsiooni. Selgus, et osalejate helimälu langes kiiremini kui ruutude nägemise või vibratsiooni tunnetuse mälu. Teises katses käsitleti osalejate äratundmismälu. Uuritavad kuulsid koerte haukumist, vaatasid vaikselt korvpallimängu ja kompasid ilma nägemata tuttavaid esemeid (nt kohvitassi). Nii ühe tunni kui ka nädala möödudes oli kuuldud häälte meenutamine kehvem kui nähtud või puudutatud esemete mäletamine. Seega töötleb ja hoiustab aju helisid teiste mäluprotsesside töötlusest erinevalt. Õpetajatena tuleks mõista, et paremaks meeldejäämiseks võiks materjali lisaks verbaalsele esitlusele edasi anda ka visuaalsel teel, näiteks slaidide vormis. Loe lisa:Humans` memory of sound is weaker than for other stimuli (Medical News Today)
