Inimese soolestik ei pruugi olla sajandite vältel kuigi palju muutunud
Need väljaheited on pärit ajast ammu enne seda, kui inimkond hakkas kasutama antibiootikume. Selline leid näitab, et inimese soolestik on sajandite vältel jäänud muutumatuks. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Applied and Environmental Microbiology. Uuring sai alguse, kui renoveerimisprojekti käigus avastati Belgias 1300-ndatest aastatest pärit käimlad. 1996. aastal välja kaevatud käimla seest eraldati suletud vaat, mis oli siiani puutumata ja sajandite vältel saaste eest kaitstud. Iidsete väljaheidete analüüsimise käigus leidsid teadlased faage – baktereid nakatavaid viirusi. Kivistunud proovide DNA viroomi võrreldi 21 tänapäeva inimese väljaheite näidise viroomiga ning leiti, et paljude viiruste järjestused olid sarnased. Kuigi iidsete proovide faagid erinesid tänapäevastest proovidest pärit faagidest taksonoomiliselt, olid nende funktsioonid siiski samad. See näitab, et inimese seedekulgla on jäänud sajandite vältel muutumatuks ning seda vaatamata toitumise ja muude tingimuste olulisele muutumisele. Viirused mängivad inimese soolestikus olulist rolli, osaledes näiteks ainevahetussüsteemis. Nii võib soolestiku baktereid nakatav bakteriofaag olla abiks heade bakterite alleshoidmisel. Faagidest leiti nii antibiootikumidele kui ka toksilistele ainetele vastupidavaid geene. Sellised resistentsed geenid võivad kaitsta soolestikubaktereid mürgiste ühendite eest, näidates, et bakteriofaagid kujutavad endast resistentsete geenide iidset varamut. Loe lisa: Viruses in 700-year-old human feces have antibiotic resistance genes (Medical News Today)
