Liigid kompavad taime olemuse piire
Taimedele roheka värvuse andvad kloroplastid olid kauges minevikus vabalt elavad bakterid. Erinevate ülesannete täitmise hõlbustamiseks on aga need isegi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni vältel rakutuumast eraldiseisva genoomi säilitanud. Seega kujutavad kaks taimeliiki, kellel vastav geenipagas puuduvat näib, ootamatut üllatust. Traditioonilise vaatenurga kohaselt sisaldab plastiidide genoom mitmeid ainevahetuseks hädavajalikke geene. Rafflesia lagascae nime all tuntud liik parasiteerib teatud troopiliste ronitaimede peal. Neli Polytomella perekonda kuuluvat liiki kujutavad aga endas vabalt elavaid vetikaid. Nii R. lagascae kui Polytomella rakkudes on säilinud plastiidid, kuid nendes puudub klorofüll ja pärilikkusaine. Vähemalt näitas selle puudumist taimedest eraldatud pärilikkusaine põhjalik analüüs. R. lagascae proovides leidus küll kloroplasti geene, kuid need kuulusid ronitaimele, kelle abil liik end elus hoiab. Avastuse teinud töörühmade hinnangul kadus vajadus kloroplasti genoomi säilitamiseks, kui liigid kaotasid vajaduse fotosünteesi järele. Teised geenid kadusid samuti või lisati need rakutuumas või mitokondrites leiduva pärilikkusaine hulka. Muidugi jääb hetkel ka võimalus, et töötavate geenide hulk oli avastamiseks lihtsalt liiga madal. Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Biology and Evolution ja Plant Physiology.
