Harappa tsivilisatsiooni allakäiku hoogustas pikk põud
Harappa tsivilisatsiooni tuntuimad linnad Harappa ja Mohenjo Daro haarasid enda alla rohkem kui kaks ruutkilomeetrit. Samuti oli neil korrapärane põhiplaan ja munitsipaalne kanalisatsioonisüsteem. Umbes neli tuhat aastat tagasi algas aga linnade mahajätmine, mida seostatakse tüüpiliselt rahvasterände või kliimamuutustega. Viimase hüpoteesi kontrollimiseks on paraku andmeid nappinud. Cambridge'i ülikooli kliimateadlane Yama Dixit otsustas oma India kolleegidega tühimiku täitmiseks uurida Induse piirkonnas asuvat Kotla Dahari järve. Kuna sellesse ei suubu ega sellest ei lähtu ühtegi jõge, sõltub veetase ainult vee aurustumisest ja sademetest. Viimane pakub suurepärast võimalust setetes leiduvate hapniku teisendite abil kliima rekonstruktsiooni loomiseks. Eelistatult aurustuvad kõigepealt kergemad, hapnik-16 isotoopi sisaldavad veemolekulid. Seeläbi viitab hapnik-18 teisendi suhtelise sisalduse kasv aurustumisperioodile. Kuna osa radioaktiivsest hapnikust satub paratamatult ka tigude kodadesse, jääb põuaperioodidest pikaks ajaks jälg maha. Nii leidis töörühm, et 4000-4200 aastat tagasi hakkas hapnik-18 isotoobi suhteline sisaldus järsult kasvama. Mussoonvihmad näisid rohkem kui 200 aastaks lakkavat. Kuna aga piirkonna põllupidajad sõltusid saagi kasvatamisel suuresti just nendest, võis see töörühma hinnangul Harappa tsivilisatsioonile tõsise löögi anda. Samas jääb ebaselgeks, mis mussoonvihmade käitumist toona niivõrd ulatuslikult mõjutada võis. Uurimus ilmus ajakirjas Geology.
