Stress muudab aju vaimsete haiguste suhtes tundlikumaks
Nii traumajärgse stressihäirega kui ka mõnede teiste stressiga seotud seisunditega kaasnevad muutused inimeste ajus. Nii on stressihäirega inimestel aju valge ja hallolluse omavahelised proportsioonid teistsugused kui teistel. Valge olluse nimi tuleneb tema valgest müeliinikattest, mis on närvide ümber moodustunud elektriliselt isoleerivaks kihiks, kiirendades rakkudevaheliste elektriliste signaalide ülekannet. Antud uuring keskendus neile ajurakkudele, mis toodavad müeliini. Uuringus tehti kindlaks, et kroonilise stressiga inimeste mõnedes ajuosades leidub liigselt valge ollust. Krooniline stress soodustab müeliini tootvate rakkude teket, seejuures on neuroneid normaalsest vähem. Sellise olukorra tagajärjeks on tasakaalu minetamine aju valge ja hallolluse vahel ning ajurakkude vahelise kommunikatsiooni muutused. Rottidega läbiviidud katsed näitasid, et kroonilise stressi all kannatavate loomade hipokampuse närvitüvirakud ei küpse mitte neuroniteks ja astrotsüütideks, nagu siiani arvatud, vaid hoopis oligodendrotsüütideks. Just oligodendrotsüüdid on need rakud, mis toodavad müeliini. Edasine huvi on suunatud küsimusele, kas traumajärgse stressihäirega inimesel esineb muutusi ajuosade omavahelises seostatuses. Näiteks kas hipokampuse ja mandelkeha seosed on tugevamad (mis võiks tähendada kiiremaid hirmuvastuseid) või kas hipokampuse ja eesfrontaalkoore seotus nõrgem (tähendades kahjustusi stressiolukorra pidurdamisvõimes). Loe lisa: Stress can make the brain more susceptible to mental illness (Medical News Today)
