Kehavõlude kaotamine soodustab inimmasinate sündi
Igal juhul tähistab see sündmus fantaasiamängudes punkti, millest edasist on raske ette kujutada. Populaarse arusaama järgi algab sealt alates üliintelligentsuse ajajärk, mis meie mõistusest enam olles ongi seetõttu sõna otseses mõttes üle mõistuse. Ühel meelel ollakse vaid selle ajaloolise hetke nime suhtes – singulaarsus. Erinevad autorid paigutavad singulaarsuse väikese variatiivsusega kusagile paarikümne aasta kaugusele. Evolutsiooniteooria järgi on pea kõik inimese võimed seotud kuidagi paljunemisega. Elujõuliste järglaste tootmine on liigi jätkumise keskne kriteerium ja sarnaste võimete puhul taandub valik juhusele. Kerge eelis võimaldab partneri valiku olukorda juhtida vähemalt natukenegi endale meeldivas suunas. Võimalik, et vaimne töövõime on olnud samuti pigem kasulik. Aga mida hakata peale üliintelligentsusega? Eriti, kui paljunemise looduslik viis hakkab vajalikkust kaotama. Inimese ja masina liitumisel on kindlasti inimese tegemine käkitegu. Tunded ja armastuse võib mängust välja jätta, sarnaselt paljudele eluslooduse esindajatele nagu sipelgad, taimed jne. Seetõttu tekib küsimus, kuidas inimene singulaarsuse jaama saabub? Kas ta peab hakkama enne kohale jõudnud üliintelligentsemate inimmasinatega liigi jätkamise nimel konkureerima? Juhul kui liigi jätkamine toimub vabrikus, siis mis võib tema seksuaalse frustratsiooni tulemusel juhtuda? Või järsku on meil märke inimsoo jätkamise suutlikkuse langusest, mistõttu singulaarsus oleks igati tervitatav, kuna liigi jätkumine vanamoodsalt jõuab end just enne ammendada. Viimasel ajal räägitakse palju meeste seemnerakkude arvukuse langusest. Aastatel 1989 kuni 2005 langes näiteks prantsuse meeste seemnerakkude arv kolmandiku võrra. Sarnaseid trende märgatakse mujalgi. Põhjused on mitmetahulised, alates emade suitsetamisest, kehvast toitumisest kuni plastikpudelitest vabanevate meessuguhormoone häirivate teguriteni. Kuid on ka oluline tehnoloogiline põhjus. New Yorgi ülikooli teadlaste arvates on meestele kahjulik istuda põlved koos. Meremeeste või kauboide harkisjalgse hoiaku kõrval tunduvad tänased mehed pigem viisakate daamidena. Taolise istumise põhjus ei ole moekas feminiseerumine, vaid põlvedel hoitav sülearvuti. Selles osas pole tahvelarvutitest abi loota. Sooja tootev sülearvuti ja kokkusurutud põlved tõstavad temperatuuri seemnerakkude tootmist segavale tasemele. Värskeimaks tähelepanekuks, millega seesama sülearvutitehnoloogia lööb kahe soo vahele kiilu, on seotud inimeste inetumaks tegemisega. Nimelt eeldab põlvedel asuv sülearvuti, et kasutaja kallutaks pead allapoole. Kuna ekraani ees kulub pikki tunde, hakkab lõua alla ilmuma rasvalott ja kaelanahk läheb kortsu. Vähemalt väidavad nii mitmed briti kosmeetikud ja füsioterapeudid. Kortsus kaelad, lottis lõuad ja madal spermaarv ei ole need, mida avalikult tahta julgeme. Samas on need koos mitmete teiste veel teadvustamata tehnoloogiatekkeliste tagajärgedega kehalised vaevused motiiviks, miks hääletame pisikeste valikutega singulaarsuse poole liikumise poolt. Ja samas on see põhjus, miks on masinal üha lihtsam muutuda inimesest paremaks. Tuleme ju ise neile poole tee peale vastu, end jätkuvalt viletsamaks muutes. Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal. 
