Muutuv kliima ulatas Tšingis-khaanile abikäe
Kolm aastat tagasi korraldas Amy Hessl Mongoolia keskosas asuvatele laavatasandikele ekspeditsiooni, et saada ülevaade seal kasvavate mändide puuringidest. Kuiva kasvukeskkonna tõttu on mõnikord isegi rohkem kui tuhande aasta vanused puud sademete hulga muutuste suhtes eriti tundlikud. Kogutud tosinat puupuursüdamikku hiljem laboris uurides leidis ta kaaslastega, et 13. sajandil hoogustus puude kasv märgatavalt. Iga-aastased ringid olid tunduvalt laiemad. Juhuslikult langeb see täpselt kokku mongolite valitsusaja algusega. Viimane ajendas töörühma veelgi rohkem näidiseid koguma, et rekonstrueerida viimase 1125 aasta piirkonda iseloomustanud kliima. Nii leidis Hessl kaaslastega, et aastatel 1211-1225 oli sademetehulk järjepidevalt pikaajalisest keskmisest kõrgem. Eelnevalt on leitud, et periood oli ka tavapärasest soojem. Nii oletab töörühm, et soodsad tingimused tõstsid ka rohumaade viljakust, millest sõltus omakorda mongolite kariloomade ja hobuste heaolu. Kirjalike allikate kohaselt oli igal sõdalasel keskmiselt viis hobust. Arvestades, et iga suurim sõjaväe allüksus tjumen koosnes kümnest tuhandest mehest, kasvatas see hobuste koguarvu üksuse kohta vähemalt viiekümne tuhandeni, kelle väikesel maa-alal äratoitmine oleks madalama viljakuse korral raskeks osutunud. Samas nendib töörühm, et mongolite tõusu üheselt sademeterikkusega sidumine nõuab veel rohkem eri teadusharude vahelist koostööd. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
