ELF alustab taas konnatalgutega
Konnad talvituvad veekogudes või maasse kaevunult, kuid kevade saabudes nad ärkavad ja hakkavad rändama veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Rännak kulgeb aga tihti üle maanteede, kus konni autorataste alla jäämine ähvardab. Seepärast korraldabki Eestimaa Looduse Fond juba kolmandat aastat konnade üle tee aitamist. Seekord on projekti vabatahtlike koordinaatori Mari Kartau sõnul üritus veidi „Teeme ära!“ moodi. „Inimesed ise saavad neid talguid korraldada, mis on selles mõttes loogiline, et neid rändekohti on ju väga paljudes erinevates Eestimaa paikades ja siis nad saavad oma küla inimeste, sõpradega konni aidata. Me katsume korjata selle info kõik pärast kõik kokku, palju nad on konni aidanud ja ühtlasi siis aidata neil seda asja läbi viia,“ laiendas Kartau. Samal ajal peaksid konnaabistajad meeles pidama ka mõningaid üksikasju, et kasu asemel kahju ei sünniks. „Konnade puhul ei tasu tõsta neid palja käega, kuna nahal võib olla midagi, mis konnale võib ohtlikuks osutuda. Näiteks suitsetada ei tohi enne – nikotiin on konnadele mürgine. Kui ämbrisse korjatakse konni, siis ämber peab olema enne puhas ja niiske. Segamini ei tohi panna kärnkonni ja pruuni konni. Loomulikult ei tohi neid väga pigistada ja pikalt ei tohi käes hoida,“ jagas kahepaiksete ekspert Teele Jairus näpunäiteid. Kõige keerulisem kogu asja juures on ära tabada õige hetk, mil konnad liikvele lähevad. Tavaliselt hakkavad konnad liikuma aprilli lõpus, kuid kõik oleneb ilmast. Vajalik on ööpäevaringsed plusskraadid ja väike vihm. Jairuse sõnul algab ränne tavaliselt siis, kui ka inimestel endal väljas mõnus olla on. Üldiselt liiguvad konnad õhtul ja öösiti, sest päevane Päike kuivataks neid liigselt. Seepärast tasuks konnaabistajatel ka ise ettevaatlik olla ja autoteede lähedal askeldades kanda helkurveste. Vaata lisainfot Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt.  
