Maa sisemuses võib leiduda tohutul hulgal vett
Sügaval maapõues valitsev kõrge temperatuur ja rõhk soodustab eksootiliste mineraalide moodustumist, mille algne struktuur leebematel tingimustel lagunema hakkab. Viimane kahandab oluliselt võimalust sügavamas maakoores toimuva kohta midagi kindlat teada saada. Õnneks satuvad aeg-ajalt vääriskividesse mineraalitükikesed, mis nende turuhinda kordades langetab, kuid mis annab geoloogide põhjuse rõõmustamiseks. Neisse suletud mineraalidel on väga raske oma struktuuri ümber korraldama hakata. Nii leidis Graham Pearsoni töörühm 0,09 grammi ja umbes 15 eurot maksvat teemanti uurides sellest 40 mikromeetrise läbimõõduga ringwodiidi kübemekese. Varem on ühendit nähtud vaid meteoriitides. Samuti on seda suudetud laborites sünteesida. Erinevalt teistest oliviinidest suudab ringwodiit endas suhteliselt palju vett talletada. Viimane võib ühendi massist moodustada rohkem kui protsendi. Kuna aga teooria kohaselt on ringwodiit vahevöö üla- ja alaosa lahutava kihi üks peamisi komponente, võib selles talletunud olla rohkem vett kui maailma ookeanides. Paraku pole võimalik hüpoteesi paikapidavust vaid ühe leiu põhjal kontrollida. Sellest hoolimata võib vee täpsema koostise uurimine anda vihjeid, kust see pärineb. Vesiniku teisendite erineva osakaalust on võimalik tuletada, kui kaugel Päikesesüsteemi keskpunktist vee molekulid moodustusid. See nõuaks aga mineraali kaitsvast teemantümbrisest eemaldamist, millega kaasneks ringwodiidi paratamatu häving. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
