Vikatimees nõuab mikroorganismidelt lõivu
“Tõsine küsimus on selles, et me ju ei tea, palju viimase saja või tuhande aasta jooksul inimtegevusena on siit liike nüüd kaduma läinud, sest ega seda mõõdetud ei ole,” tõdes Kõljalg. Pigem on hinnangute andmisel lähtutud silmapaistvamate looma-, linnu- ja taimeliikide kadumisest. Mükoloogi sõnul kaob enamik, eriti mikromaailma kuuluvatest liikidest märkamatult. “Liikide arvu üle ju spekuleerida võib, et kas neid on sada tuhat või miljon, aga see liikide arv, kes kaduma on läinud /.../ inimliigi tegevuse tulemusena, on väga kõrge ja praegune inimese tegevus pigem ennustab, et see võib veel kiireneda. Osaliselt ka sellepärast, et see, mis viimase saja aasta jooksul tehtud on, hakkab nüüd mõju avaldama, kuna looduslik keskkond on sedavõrd fragmenteerunud,” lisas Kõljalg. Lisaks inimpopulatsiooni kasvu kiirusele mõjutab mükoloogi hinnangul liikide väljasuremise kiirust oluliselt ka see, kui palju looduslikke inimmõjust puutumata elukeskkondi inimene kaitse alla suudab ja tahab võtta. “Meil ei ole ju teadmust, kuidas see võib hakata mõjutama mitte ainult liikide väljasuremist, vaid ka laiemalt kliimat. Kui me võtame ikka väga suure territooriumi vihmametsa ja asendame põlluga, kuidas seal uus tekkiv taimestik kliimat kaugemas perspektiivis mõjutab,” märkis ta. Suuremate imetajate ja taimeliikide kadumine mõjutab otseselt ka seeni ja mikroorganisme. “Kui me räägime seentest ja teistest mikroorganismidest, kindlasti ka bakteritest, siis nemad sõltuvad teistest organismidest pea täielikult või siis suures osas. Kui me ütleme, et üks imetajaliik läks kaduma, /.../, siis me võime kindlad olla, et võibolla isegi sadu bakteriliike läheb kaotsi ja kindlasti ka mitmeid, kui mitte kümneid seeneliike, kes on selle organismiga otseselt seotud,” tõi mükoloog näite. Taimeliikide kadumine on seeneliikidele veelgi valulikum Intervjuud, videosid ja mõttevahetust Urmas Kõljalaga saab jägida teisipäeval portaalis uudised.err.ee. Kuula intervjuud täies mahus saates “Labor”.
