Inimestele omast epilepsiat võib leida ka merilõvidel
Vetikate õite poolt toodetav domoehape võib põhjustada krampe, mälukaotust ja surma. See ühend koguneb väikestesse kaladesse, mis on omakorda merilõvide söögiks. Igal aastal uhutakse California rannikule sadu merilõvisid, kes on langenud domoehappe ohvriks. Teadlased uurisid domoehappe poolt põhjustatud epilepsia tagajärjel surnud 14 merilõvi aju ning võrdlesid vastavat kudet muudel põhjustel surnud liigikaaslaste omaga. Langetõvega merilõvide hipokampusest ehk aju mälukeskusest leiti seejuures umbes 50 protsenti vähem neuroneid. Selline tulemus on väga sarnane inimeste uurimisel saadud andmetega. Ka sünaptiline reorganisatsioon on ühine nii merilõvidele kui inimestele.Enamikul epilepsiaga merilõvidest oli kahjustatud vaid hipokampuse üks pool. Seegi tunnus on väga sarnane inimestele – 80 protsendil langetõvepatsientidest esineb kahjustus just ühel poolel. Oimusagara epilepsia on inimestel esineva langetõve üheks tavalisemaks tüübiks, ravile sellele haigusele pole. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of Comparative Neurology. Loe lisa:Human-type epilepsy discovered in sea lions (msn Healthy Living)
