Asjad ununevad geeni pärast
Saksa teadlaste värske uurimistöö järgi tundub see geen olevat suure hajameelsuse ja asjade unustamistega seotud. Neil, kellel on olemas selle geeni teatav variant, hajub tähelepanu märksa kergemini kui teistel inimestel. Martin Reuter ja Sebastian Markett Bonni ülikoolist kirjutavad sellest koos kaasautoritega ajakirjas Neuroscience Letters. Nad võtsid 500 inimeselt süljeproove, vaatasid sealt järele, kas neil DRD2 geenis oli ühe konkreetse kohepeal tsütosiin ehk C-täht või tümiin ehk T-täht. Seejärel palusid nad siis kõigil vastata küsimustele, et välja selgitada, kui tihti neil võtmete kaotamist, nimede unustamist, liiklusmärkide mitte märkamist ja muid sedalaadi täbaraid olukordi ette tuleb. Selgus, et neil, kellel vaadeldud geenikohas ehk lookuses oli tümiin ehk T, esines argielus unustamisi palju sagedamini kui neil, kellel oli seal tsüstosiin ehk C. Eriti hästi olid unustamiste eest kaitstud need, kes olid sellesse lookusesse tsütosiini saanud nii emalt kui ka isalt päritud geeni. Selliseid inimesi oli katserühmas umbes veerand. Geen DRD2 korraldab aju otsmikusagaras närvisignaalide liikumist. Seda võib võrrelda justkui dirigendiga, kelle taktikepi all närvirakkude orkester mängib. Kui dirigent eksib, siis satub ka orkester segadusse ja inimene unustab jälle midagi.
