Pärilikkusainest saab näokuju taastada
Geenimarkerite põhjal inimeste välimuse ennustamise vallas on viimasel kümnendil mõningaid edusamme tehtud. Nii on suhteliselt kerge öelda, mis rassi inimene kuulub ja milline tema silma- ja juuksevärv olla võiks. Samuti ilmus paar aastat tagasi töö, milles viie geenimarkeri põhjal võimalike näojoonte ringi oluliselt kitsendati . Ajakirjas PLOS Genetics ilmunud töös otsustas Mark Shriver lähenemisviisi edasi arendada. Nii jäädvustas ta kolleegidega pea kuuesaja Euroopa ja Lääne-Aafrika päritoluga inimeste järeltulija kolmemõõtmelise näoprofiili. Seejärel katsid nad need rohkem kui seitsme tuhande sõlmpunktist koosneva võrgustikuga ja analüüsisid, kui palju need valimi keskmisest erinesid. Viimaks otsisid nad näo arengu seostatud geenidest üksiku nukleotiidi polümorfisme (SNP) – paiku, kus üks täht teisega asendunud on. Lõpuks arvutasid nad tõenäosuse, kui palju iga polümorfism teatud punkti arengus rolli mängib, võttes seejuures arvesse inimeste päritolu ja sugu. Lõpptulemusena suutsidki nad seeläbi leida kahekümnes geenis 24 polümorfismi, mis näokujuga tugevalt seostusid. Lähenemisviisi universaalsuse kinnitamiseks tuleb aga esmalt järgmiseks kinnitada, et samad SNP'd mängivad olulist rolli ka teistsuguse päritoluga inimeste puhul. Kuigi sarnaselt teistele DNA-l põhinevatele tõenditele on äärmiselt vähetõenäoline, et meetod kunagi kohtutes rakendust leiaks, võidakse seda siiski tulevikus kasutada juurdluste kiirendamiseks ja lisavihjete hankimiseks. Samuti võib see rakendust leida kriminalistikast väljaspool – näiteks antropoloogias, kus see nüüdisinimeste eellastest ja lähisugulastest paremat ettekujutust võimaldaks saada.
