Seismiline mantel kaitseb maavärina eest
Transformatsiooni optika kuulutas uue ajastu sündi, kus insenerid saavad luua negatiivse murdumisnäitajaga materjale, mis võimaldab valguse liikumist ülitäpselt kontrollida ja seeläbi näiteks objekte nähtamatuks muuta. Kuigi lähenemisviisi kolmes mõõtmes rakendamine on endiselt suhteliselt raske, pole see ka alati tarvilik. Samal ajal on näidatud, et transformatsiooni optika meetodeid saab kasutada ka helilainete leviku ülitäpseks kontrollimiseks. Teoreetiliselt kehtib sama ka seismiliste lainete puhul. Elektromagnetlainete elektri- ja magnetvälja komponenti asendavad seismilise laine kineetiline energia ja laine poolt maapinnas deformatsioonide kujul talletunud potentsiaalne energia. Sarnaselt asendavad maapinna omadused keskkonna dielektrilist ja magnetilist läbitavust. Seismilise mantli ehitamine on siiski nähtamatu mantli konstrueerimisest oluliselt raskem. Sellele vaatamata suutsid Prantsuse teadlased eesotsas Stéphane Brûlega näidata, et lähenemisviisil on potentsiaali. Töörühm puuris maapinda seismiliste lainete teekonna muutmiseks teooria poolt ennustatud punktidesse viie meetri sügavused augud, mis muutis nii maapinna tihedust ja elastsust. Viimaks mattis Brûle nende lähistele 50 hertsilise sagedusega vibreeriva müraallika. Mõõtmistulemused näitasid, et teisel pool auke olid müraallikast tingitud võnked teatud piirkondades kuni viiendiku võrra väiksema amplituudiga, mis viitab, et strateegilistesse kohtadesse puuritud augud aitasid tõepoolest seismilist energiat kõrvale juhtida. Brûle loodab seeläbi kolleegidega, et lähenemisviisi saaks edasise täiustamisega strateegiliste ehitiste, näiteks tuumajaamade, kaitsmiseks kasutada. Samas jääb lahtiseks küsimus, kuidas seismilise energia kõrvalejuhtimine teistele lähistel asuvatele hoonetele mõjub. Uurimus ilmub ajakirjas Physical Review Letters.
