Rõngad võivad olla ka asteroididel
Chariklo kuulub veidrasse Kentaurideks kutsuvasse Jupiteri ja Neptuuni vahel tiirlevasse asteroidiklassi, mille liikmeid on kokku vaid paarsada. Sarnaselt kreeka mütoloogiast tuttavatele kentauridele kujutavad nad endas hübriidi, meenutades nii põhilise asteroidi vöö asteroide kui Neptuunist kaugemal kohatavaid komeete. Neist mõned suudavad seni teadmata põhjusel end isegi planeetide sarnaselt kerakujuliseks vormida. Eelmise aasta juunis üritasid Brasiilia Riikliku Observatooriumi teadlased määrata kauge tähe abil neist ühe läbimõõtu. Idee kohaselt oleks pidanud keha läbimõõt sõltuma ajast, mille vältel see tähte varjutab. Üllatuslikult avastasid nad aga, et tähevalgus kadus vilksamisi vaateväljast kokku viis korda. Vaid üks ajavahemik oli kooskõlas asteroidi oletatava suurusega. Täpselt samasugust mustrit nähti ka aastaid varem Neptuuni ja Uraani uurimisel, mis viis nende rõngaste avastamiseni. Seni on aga peetud vähetõenäoliseks, et väiksema massiga kehad suudavad oma nõrgema gravitatsiooniväljaga sarnaselt enda ümber jääosakesi ja kivisemaid materjalitükikesi koguda.  Nii jääb esialgu selgusetuks, kuidas kolme ja seitsme kilomeetri laiused Chariklo rõngad üleüldse moodustusid. Astronoomid peavad tõenäoliseks, et lähiminevikus põrkas asteroid kokku mõne väiksema objektiga, mille tagajärjel kosmosesse paiskunud jää selle orbiidile tiirlema jäi. Samuti jääb lahtiseks, kui pika elueaga selle tagajärjel moodustunud rõngad võrreldes gaasihiidude omadega on. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
