Kliimamuutuste mõjud muutuvad üha tuntavamaks
Täna Jaapanis esitletud IPCC iga seitsme aasta tagant ilmuva aruande teine osa on järg kliimamuutuste füüsikalist poolt käsitlevale peatükile. Viimane sidus muu hulgas hiljutise kliimasoojenemise 95 protsendilise kindlusega inimtegevusega ja ennustas, et sajandi lõpuks ületab maapinna kohal oleva õhu keskmine temperatuur tööstusajastu eelset taset 1,4-2,6 °C võrra. Sarnaselt jätkuvad soojenemist ookeanid, misläbi ületab maailma keskmine temperatuur iga projektsiooni kohaselt tööstusajastu eelset aega 1,5°C. Kliimamuutuste mõju uurinud 309maailma kõiki piirkondi oma lõivu maksma. Nii on see kannustanud äärmiselt kindlalt liike oma leviala ja aastaajast sõltuvat käitumist muutma. Otseselt kliimasoojenemise tõttu väljasurnud liike on teada vaid paar, kuid võib oodata, et järgnevate kümnendite ja sajandite vältel kasvab nende hulk märgatavalt. Massiliste väljasuremisteni on viinud ka aeglasemalt kulgenud, tuhandete aastate vältel toimunud kliimamuutused. Tempokamalt muutuv kliima lühendab aga liikide kohandumisperioodi veelgi. Puutumata pole jäänud ka inimesed. Mäeliustike ja kõrgemaid mägesid katva lume sulamine on suhteliselt kindlalt mõjutanud kättesaadava magevee hulka ja selle kvaliteeti. Samuti on leitud, kliimamuutuste mõju on vähemalt seni olnud põllumajandusele pigem negatiivne kui positiivne. Kliimamuutustest on rohkem kasu lõiganud keskmiste laiuste ehk peaasjalikult parasvöötme elanikud. Kuid isegi seal pole veel täielikult kindel, et muutuste tulemusena on saagi hulk kasvanud. Kliimamuutused pole vähemalt seni inimeste tervist võrreldes teiste seda mõjutavate teguritega oluliselt muutnud. Küll on aga märgata olnud kuumarabanduste koguarvu kasvu ja külmumissurmade vähenemist. Nii mõjutab kliimasoojenemine inimesi peaasjalikult toidu kaudu. Näiteks seostati raportis 2008. aastal Aasiat ja Aafrikat tabanud rahutusi toiduainete hinnatõusuga, mis oli omakorda tingitud kehvemast teravilja saagist. Probleem muutub järgnevatel kümnenditel üha teravamaks. Esmajärjekorras puudutab tõusev temperatuur ja sagedasemad ekstreemsemad ilmaolud nisu kasvatamist. Saagi hulk kahaneb iga kümne aastaga kõige tõenäolisema temperatuuri tõusu korral seniste sortide kasvatamise jätkamisel keskmiselt kaks protsenti. Ekstreemsemate ja suuremat temperatuuri tõusu ennustavate mudelite alusel võib nisu saagikus 2030-2049. aasta langeda vahel kuni neljandiku võrra. Kuid sama palju mudeleid ennustavad, et samal perioodil tõuseb saagikus kümne protsendi võrra. Sarnaselt hakkab langema maisi saagikus Ohtu satuvad ka kalavarud, eriti troopilistes meredes. Mõnedes piirkondades võib püütava saagi hulk langeda 40-60 protsenti. Nii hoiatab raport esimest korda, et kliimamuutused võivad koos kasvava vaesuse ja majanduskriisidega sõjaohtu ja humanitaarkatastroofide riski märgatavalt kasvatada. Samuti mõjutavad maailmamere tõusust tingitud üleujutused ja haritava maa kadumine Ida- ja Lõuna-Aasias sadade miljonite inimeste elu. Kokkuvõtlikult puudutab tõusev merevesi üle kogu maailma umbes 13 protsenti linnades elavatest inimestest.  Graafik: IPCC AR5 WG2 Figure SPM.2a Raportis tuuakse välja ka Maailmapanga hinnang, et arengumaad vajavad kliimamuutuste mõjude kompenseerimiseks aastas vähemalt sada miljardit dollarit ehk senisest abist kümneid kordi enam raha. Samas eemaldati hinnang valitsusjuhtidele ja tippametnikele tutvumiseks mõeldud raporti kokkuvõttest. Kuid võib oodata, et vaesemate riikide esindajad toovad palved septembris toimuval maailmaliidrite kohtumisel taas fookusesse. Raportis leitakse lisaks, et riigid on hakanud juba kliimamuutustega kohanemiseks tarvilikke meetmeid ellu viima, kuid süsinikdioksiidi senise kiirusega õhku paiskamisel ei toimu see piisavalt tempokalt. Kohandumispoliitikate välja töötamine on alanud jõuliselt Euroopas, mil Põhja-Ameerikas on plaanis infrastruktuuri ja elektri jaotusvõrgu kindlustamisele panustada. Okeaanias on põhirõhk maailmamere tõusuga toime tulemisel ning muutuvatest sajumustritest tingitud magevee puuduse leevendamisel. Aafrikas pole progress veel märgatav olnud, kuid üksikutes riikides on alustatud loodusõnnetustest tingitud kriisidega toimetulemisega seotud poliitikate välja töötamist. Viimaks rõhutatakse raportis, et parim viis katastroofide ja kliimamuutuste mõjude vähendamiseks on hakata probleemiga juba eos tegelema ja üritada süsinikusõltuvust juba praegu vähendada. Isegi kui kõige väiksemat temperatuuri tõusu ennustavate mudelite kohaselt mõned riskid siiski jäävad. Tutvu raportiga IPCC kodulehel.
