Austrid inspireerivad uute materjalide loomist
Pärast lugematuid katseid austrikarpe haamrite ja nugade purustada otsustas Christine Ortiz ja Ling Li seda elekronmikroskoobi all uurida. Elektronkiir paljastas, et austrikarp koosneb peaasjalikult juuksekarvast sadu kordi õhematest rombikujulistest kaltsiidikristallidest, mida lahutasid üliõhukesed orgaanilisest materjalist koosnevad kihikesed. Ehitus muutis austrikarbi puhtast kaltsiumkarbonaadist koosnevast kaltsiidist ligikaudu kümme korda tugevamaks. Austrikarpidele seejärel teemantsondiga mõlke tekitades leidsid Ortiz ja Ling, et see viis väikese ennustatava kristallstruktuuri nihkeni, mille lõpptulemusena kristall oma algse kuju peegelpilti meenutab. Samuti tekkisid kaltsiidikihtides väikesed praokesed, mille moodustumine samuti energiat hajutada aitas. Kristalle lahutava orgaanilise materjali venimine aitas aga pragude levikut samuti oluliselt vähendada. Ent avastus ei tähenda, et austrikarpe tulevikus kuulikindlates klaasides võib. Pigem inspireerib see materjaliteadlasi looma sarnase struktuuriga tehismaterjale, mille koostisosadeks võiksid olla kaltsiidist ja austrite poolt kasutatavast orgaanilisest ainest veidi teistsugused ained. Siiski tunnistavad autorid, et sarnase ehitusega materjalide sünteesimine võib küllaltki keerukaks osutuda. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Materials.
