Kuu tekkis 100 miljonit aastat pärast Päikesesüsteemi
Arvestuste kohaselt oleks pidanud Maad varajases nooruses tabanud Theialt pärinev materjal moodustama Kuu kogumassist umbes kaks viiendikku. Maa ja Kuu kivimid moodustavate keemiliste elementide teisendite võrdlus on aga näidanud, et nende koostis on peaaegu identne, heites kokkupõrke teooriale kinda. Ent keemiline sarnasus ei kujutaks endas taolist probleemi, kui kaaslasele elu andnud kokkupõrge suhteliselt hilja toimus. Seni Kuu vanuse määramiseks kasutatud meetodid on traditsiooniliselt hõlmanud radioaktiivsete elementide, näiteks uraani, lagunemist ja selle tagajärjel tekkivate erinevate keemiliste teisendite suhteliselt sisaldust. Lähenemisviisil on aga omad probleemid. Ideaalses maailmas oleks Maa iga piisavalt energeetiline kokkupõrge mõne suurema kehaga kronomeetri tagasi nulli keeranud – sulaolekus oleksid elemendid taas segunenud. Reaalses maailmas pole aga teada, kui ulatuslikult vahevöö ja Maa tuuma moodustav materjal seda tegi. Lisaks võisid kokkupõrked osa kellana käituvast materjalist avakosmosesse paisata. Seeläbi valitseb hinnangu osas suhteliselt suur määramatus. Seth Jacobsoni töörühm otsustas kasutada teistsugust lähenemisviisi – Päikesesüsteemi kiviste planeetide kasvu mudeldamist. Rakendatud loogika kohaselt oleks pärast kokkupõrget Theiaga pidanud terve planeet olema sulaolekus, mis võimaldas raual ja raualembestel elementidel, nagu kullal ja plaattinal, Maa sisemusse uppuda. Ent rauda ja kulda võib argielus endiselt tihti kohata. Elementide varu pidid seega täiendama kokkupõrked teiste asteroidide ja protoplaneetidega. Maakoores ja vahevöös leiduvate raualembeste sisalduse põhjal leidis Jacobson, et planeet jõudis nõnda pärast kokkupõrget Theiaga koguda vaid murdosa oma tänasest massist. Kuna kokkupõrgete sagedus langes Päikesesüsteemi vananedes üha kiiremas tempos, pidi ka Kuu alles suhteliselt hilja tekkima. Arvutuste kohaselt 63-128 miljonit aastat pärast Päikesesüsteemi moodustumist. Hinnang on kooskõlas teise hiljutise tööga, mille kohaselt oli Theia liikumiskiirus arvatust tunduvalt suurem. Kõrgem liikumisenergia viitab, et protoplanetaarne ketas oli juba suhteliselt hõre. Kuigi uus vanusehinnang lahendab ühe probleemi, tekitab see samal ajal uue küsimuse. Marsi meteoriitide uurimisel on leitud, et planeet moodustus vaid paari miljoni aastaga, mil Maa sai tänasel kujul valmis alles pärast kokkupõrget Theiaga. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
