Kergemini lagunevad puud võimaldaksid lihtsamalt biokütust toota
Teadlased ja agronoomid on kergemini lõhutavat või vähem ligniini sisaldavaid taimesorte aretanud juba kümneid aastaid. Viimasel ajal on abi otsitud ka geenitehnoloogiast. Ligniini sünteesimise eest vastutavate geenide avaldumise reguleerimisega saab selle tootmist edukalt mõjutada. Paraku tähendab see samal ajal, et puude kasv aeglustub oluliselt või peatub sootuks. Lisaks võib see mõjutada nende üldisemat seisundit ja tekitada taimedes püsivat stressi. Eelnevates töödes on lisaks leitud, et taimi saab ligniini ehitamisel panna kasutama ka veidi teistsuguseid molekule, mida looduslik ligniin ei sisalda. Iga kett on aga teadupärast sama tugev kui selle nõrgim lüli. John Ralphi töörühm nägi sellena feruulahapet, mida ka muidu taimedes väikestes kogustes leidub. Ligniini tüüpilistemate koostisosadega põimudes moodustab see estreid. Küllaltki kergesti lõhutavaid keemilisi sidemeid, mis hakkavad katkema juba keemistemperatuuril. Ralph kontrollis lähenemisviisi edukust feruulahapet kodeeriva geeni papli geenipagasisse viimisega ja panis selle avalduma kõrge ligniini sisaldusega kudedes. Katsed näitasid, et puude kasvukiirus ei langenud vähemalt kasvuhoones valitsevate tingimuste korral. Samal ajal oli võimalik ligniini tõepoolest kergemini lõhkuda. Nii loodab töörühm, et tulevikus võiks bioenergeetikas kasutada taimi, mida ongi juba alustasandil kergem huvipakkuvateks, näiteks bioetanooli tootmiseks, sobilikeks ühenditeks lõhkuda.
