Raske lapsepõlv lühendab telomeere
Telomeerid on rakutuumades asuvate piklike DNA-st koosnevate kehakeste kromosoomide otstes paiknevad justnagu korgid, mis igal raku jagunemisel enamasti nii ehk naa veidi lühemaks kuluvad, aga arvatakse, et mida lühemaks telomeerid kuluvad, seda rohkem võivad rakke ja kogu organismi ohustada mitmesugused tervisehädad. Ameerikas tehtud uuringust saab seega uut tuge tähelepanek, et stressirohked olud võivad tervisele käia. Välja joonistub ka selle tervisele käimise üks võimalikke vahendusmehhanisme – telomeeride kiirenenud lühenemine. Daniel Notterman Pennsylvania osariigiülikoolist ja ta kolleegi uurisid 40 ameerika poisi telomeere. Kõik poisid olid üheksa-aastased, aga pooled neist elasid nii-öelda probleemsetes peredes, pooled korralikes kodudes. Selgusid päris tugevad seosed. Näiteks tuli välja, et neil poistel, kelle ema oli jõudnud mitu korda elukaaslast vahetada, olid telomeerid keskmiselt 40 protsenti lühemad kui neil, kellel omaenda isa oli kogu aeg ema ja laste juures elanud. Ent neil, kelle ema oli käinud ülikoolis, olid telomeerid 35 protsenti pikemad kui neil, kelle ema haridustase oli madalam. Ka rangema kasvatuse korral olid telomeerid lühemad kui leebemat laadi vanemliku hoole puhul. Notterman ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et kuna telomeeri pikkuse ja tervise vahelised seosed ei ole veel teaduslikult veel täiesti vaieldamatud, siis ei saa selle uuringu põhjal päris kindlaid seoseid vedada ka laste eluolu ja tervise vahele. Aga vähemalt mis telomeeridesse puutub, siis näitab uuring küll laste elukeskkonna väga tugevat mõju nende pikkusele. Tõsi, uuritud poiste arv oli küll suhteliselt väike ja tegu võis mingil määral olla ka juhuslike kokkusattumustega. Ent Notterman kavatsebki nüüd uuringut laiendada 2500 lapsele ja jälgida nende käekäiku 15. eluaastani. Siis on ka järeldused veelgi usaldusväärsemad.  
