Teadlased kasvatasid iseparanevaid kunstlihaseid
Kunstlihase loomiseks isoleeris Nenad Bursaci töörühm esmalt hiirte lihastest tüvirakud ja viis need kasvukeskkonda, mis lihaskiudude kasvamiseks õiged eeldused lõi. Sarnaseid katseid on tehtud varemgi. Ent erinevalt varasematest töödest otsustasid teadlased üritada seda ka hiire organismi siirdada ja seda sellega lõimida. Kriitilist rolli mängisid seejuures satelliitrakud ehk küpsemata tüvirakud, mis erinevateks lihasrakkudeks areneda suudavad. Bursaci jälgis arenguid läbi hiirte selgade sisse tehtud väikeste aknakeste. Lihase keha verevarustusega ühendumiseks kulus kaks nädalat. Lõimumise tagajärjel kasvas ka lihaste tugevus kolmekordselt, ületades eelmise katseklaasis kasvatatud lihase poolt püstitatud rekordit kümnekordselt. Samuti kinnitas töörühm, et kunstlihas hakkab kahjustada saamise korral keha enda lihastele sarnaselt paranema. Järgmise sammuna plaanib Bursaci üritada sarnaseid katseid läbi viia ka inimeste tüvirakkudega. Samuti on vaja lahendada küsimus, kuidas kasvatada suuremaid kui millimeetrise läbimõõduga lihaskudesid. Suuremate koetükkide puhul on vaja lihasrakkude elus hoidmiseks luua ka kunstlik verevarustus. Seega on siirdatavate asenduslihaste kasvatamine veel suhteliselt kauge tulevik. Siiski avavad kunstlihased siiski võimaluse katsetada loomutruumalt näiteks erinevaid ravimeid. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
