El Niño nägemine muutub üha tõenäolisemaks
Vaikne ookean on pidevas muutumises. Laias laastus saab eristada El Niño, La Niña ja neutraalset faasi. Vee liikumist kontrollivad tavaliselt idast läände puhuvad passaattuuled, mille tulemusena kipuvad Austraalia rannikul soojad veemassid kuhjuma. Sarnaselt õhusurve mõjul tasakaalust väljaviidud kaalule on olukord aga kerge muutuma. El Niño käigus nihkuvad soojemad veemassid itta, millega kaasneb ka ookeani ida- ja lääneosa veetaseme ühtlustumine. Kuigi El Niñosid lahutab keskmiselt seitse aastat, on nende täpset algust võimatu ette ennustada. Selle aasta jaanuaris täheldati esimesi muutustele vihjavaid heitlikke, kuid tugevaid lääne-ida suunalisi tuulepuhanguid. Tänaseks on need tüüpilised passaattuuled pea täielikult asendanud. Samuti on satelliitide ja vaatluspoide abil märgatud soojad veemasside ebaharilikku liikumist nii pinnakihis kui sügavamal ookeanis ja pinnahoovuste suuna muutust. Nii peab Austraalia meteoroloogiabüroo küllaltki tõenäoliseks, et El Niño paljastab oma tegelikud värvid juba järgmise nelja kuu vältel. USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni hinnangul on tõenäosus üle 50 protsendi. Samas on mõlemad institutsioonid kindlad, et El Niño faas algab hiljemalt selle aasta lõpus. Lisaks maailma keskmise õhutemperatuuri kergitamisele kasvatab nähtus tavaliselt Austraalias ning Aafrika idaosas talvekuudel põuariski, mil Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerika idaosas on sademetehulk tavapärasest suurem. Põhja-Euroopas kalduvad El Niño aastatel talved kuivemad ja külmemad olema. Laiemas plaanis mõjutab nähtus siiski Eesti ilma suhteliselt vähe. Meteoroloogid spekuleerivad samal ajal, et algav El Niño võib kujuneda ligikaudu sama tugevaks, kui 1997-1998. aastal nähtu, millele järgnenud aasta omal ajal maailma keskmise õhutemperatuuri rekordiliselt kõrgele tõstis. Tänaseks on 1998. aasta langenud soojemate aastate edetabelis kolmandale kohale. Ookeani sügavamas kihis toimuva veemasside sarnase liikumise alusel võib seeläbi 2015. aasta samuti uue rekordi lüüa.
