Vanemaealiste enesetappude arv erineb Euroopas geograafiliselt
„Minu uuring jagas 22 Euroopa riiki seitsmeks grupiks: Balti, Slaavi, Kesk-Ida, Kontinentaalseks, Põhja, Lõuna ja Saarte maakondlikuks grupiks,“ selgitas Jing Wu. Tulemused näitasid, et aastatel 2008-2010 esines üle 65-aastaste inimeste hulgas saja tuhande inimese kohta Balti riikides, Slaavi ja Kesk-Ida grupis suitsiide 25 korral. Baltikumi keskmine oli 29,1, mil Eestis tegi sajast tuhandest üle 65-aastasest inimesest enesetapu keskmiselt 23,4. Kõrgeim oli suitsiidide hulk Ungaris, kus enesetappe tehti saja tuhande vanemaealise kohta 41,2 korral. Kreeka vastav näitaja oli aga pea kümme korda madalam. „Need järeldused kinnitavad veelkord varasemaid tulemusi, mille kohaselt erineb suitsiidide hulk vanemate inimeste hulgas suuresti geograafiliselt – kõige rohkem on suitsiide Ida-Euroopas ja kõige vähem Lõuna-Euroopas,“ märkis Jing Wu. Doktoritöö tulemused näitasid samuti, et kõigis uuritud 22 riigis oli tugev seos suitsiidide arvu ja vanemaealiste heaolu indikaatorite, nagu nende füüsilise vormi, vaimse tervise ja õnnelikkuse, vahel. Lisaks leidis Wu kinnitust, et vanemaealised teevad enesetappe märgatavalt sagedamini kui nooremad inimesed, äärmuslikematel juhtudel isegi kuni 2,5 korda. Eestis lõpetasid üle 64-aastased elu enesetapuga 1,5 korda sagedamini. „Tulemused tõestavad järeldust, et enamikes maailma riikides teevad vanemad inimesed sagedamini enesetapu kui nooremad inimesed,“ märkis doktorant. „Ühiskond peab aru saama, et vananemine on protsess, kus on oluline roll sõpradel, töökaaslastel, naabritel ja pereliikmetel,“ rõhutas Wu lähikondsete toetuse vajalikkust. Hinnanguliselt kasvab Euroopas järgmise 50 aasta jooksul üle 65-aastaste osakaal Euroopa Liidus 74,4 protsenti, üle 80-aastaste osakaal aga suisa 163,4 protsenti. Tööga saab tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.
