Eksoplaneet sihib Maa teisiku tiitlit
Kepleri kosmoseteleskoobi poolt kogutud andmete analüüsimise tulemusena oli seni Kepler-186 süsteemist leitud neli planeeti. Viiendale planeedile viitava signaali taustamürast eristamine nõudis veel aasta jagu lisaandmeid. Peamisteks põhjusteks oli planeedi läbimõõt ja selle kaugus ematähest. Kepler-186f varjutas oma ematähte Maalt vaadatuna iga 130 päeva tagant, tiireldes samas tähest piisavalt kaugel, et potentsiaalselt sellel leidub vesi keema ei hakkaks. Võrreldes Päikesega on planeedi ematäht Kepler-186 tunduvalt tuhmim. Varjutuse ajal Maani jõudnud tähevalgus vähenemise põhjal leidsid teadlased, et Kepler-186f läbimõõt on Maast pelgalt kümne protsendi võrra suurem. Suurus võimaldas liigitada selle kindlalt Maa-sarnase planeetide sekka. Paraku asub Kepler-186 planeedisüsteem Maast liiga kaugel, et radiaalkiiruse meetodit rakendades Kepler-186f täpset massi oleks saanud mõõta. Gravitatsioonivälja tugevus kahaneb massiga kehast kaugenedes eksponentsiaalselt. Seega on ka planeedi poolt tähe liikumises tekitatavad häired liiga väikesed, et neid peaaegu 500 valgusaasta kauguselt hetkel märgata saaks. Seeläbi põhineb planeedi leidnud töörühma antud massihinnangud suuresti oletustel. Suuruse põhjal saab kindlalt öelda, et tegu on tahke planeediga. Ainult gaasist koosneva keha gravitatsiooniväli oleks liiga nõrk, et gaasi põgenemast hoida. Erinevate tahkiste tihedus saab olla aga äärmiselt erinev. Nii oleks planeedi mass vaid veejääst koosnedes 0,32 Maa massi, ainult rauast koosnedes aga 3,77 Maa massi. Nõnda pole hetkel sugugi kindel, et tegu on rangelt võttes Maa-sarnase planeediga. Kui Kepler-186f mass Maa oma rohkem kui kahekordselt ületaks, oleks tegu juba Super-Maaga. Planeedi massist sõltub omakorda suuresti see, kas selle pinnalt vedelas olekus vett leiduda võiks. Kepler-186f asub nn Kuldkihara piirkonna välimise serva lähistel. Seega peaks ka atmosfääri tekitatav kasvuhooneefekt vee külmumast hoidmiseks märgatavalt tugevam olema. Paksema atmosfääri tekkimiseks ja säilitamiseks kuluks väike lisamass marjaks ära. Maast oluliselt väiksema massi korral ei suudaks miski atmosfääri põgenemast hoida. Seega saab hetkel öelda vaid, et astronoomid on leidnud Maa-suuruse planeedi, mille pinnal võiks soodsate kokkusattumuste korral vedelas olekus vett leida. Ülejäänu on võimsamate teleskoopide valmimiseni vaid usu küsimus. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
