Grafeeni saab toota ka koduköögis
Kümnendi vahetusel grafeeni isoleerimise eest Nobeli keemiapreemia saanud Andre Geim ja Kostya Nosolenov kasutasid selleks lahendust, mille teostamisega oleks saanud hakkama isegi viieaastane. Paar võttis grafiidist ühe aatomkihi paksuse mesikärge meenutava ehitusega süsinikulehe eemaldamiseks appi kleeplindi. Kuigi selle põhjal oleks võinud arvata, et grafeeni masstootmine jõudmine pole kaugel, osutus reaalsus teistsuguseks. Isegi kõige tõhusamaid meetodeid rakendavad laborid suudavad tunnis toota vähem kui grammi jagu grafeeni. Kvaliteedi arvelt saab kogust küll kasvatada, kuid isegi sellisel juhul pole tegu materjaliga, mida juba lähitulevikus esimeses ettejuhtuvas elektroonikaseadmes leida võiks. Jonathan Coleman kirjeldavad uues töös lahendust, mis võimaldab massiliselt toota vähemalt igapäevaelus kohatavates rakendustes kasutamiseks sobivat grafeeni. Materjaliteadlane leidis koos oma kolleegidega, et grafiidi koorimiseks piisab tavalisest segumikserist ja puhastusvahendist, näiteks Fairyst. Retsept näeb ette 0,5 liitri vee, 10-25 milliliitri puhastusvahendi ja 20-50 grammi grafiidipulbri kokku segamist. Grafeeni eraldamiseks tuleb ollust 10-30 minuti vältel segada vähemalt 400 vatise võimsusega mikseriga. Algupärane meetod nägi ette võimsama segumasina kasutamist, kuid töörühm tahtis protsessi lihtsuse demonstreerimise viimase piirini viia. Nii võib isegi koduköögist leitava mikseri kasutamise järel leida vedelikust leida hulgaliselt väikeseid, kuni paari aatomkihi paksuseid grafeenlehekesi. Kiirelt jõukaks saamise lootuses lähenemisviisi kodus rakendamine pole siiski soovitatav. Segu puhastamiseks, grafeeni eraldamiseks ja selle kvaliteedi kontrollimiseks läheb tarvis laboritele iseloomulikemaid seadmeid – tsentrifuuge ja mass-spektromeetreid. Seeläbi võivad kodused katsetused lõppeda lihtsalt rikutud segumasinaga. Coleman loodab aga, et suudab meetodi täiustamisega juba selle aasta lõpuks päevas kuni kilogrammi jagu grafeenpulbrit toota. Kuigi taoliselt saadav grafeen pole piisavalt puhas, et sellest rekordilise jõudlusega elektroonikaseadmeid toota saaks, on sellel siiski potentsiaali muuta kodused elektroonikaseadmed kiiremaks ja ökonoomsemaks, rääkimata päikesepaneelide tõhususe tõstmisest. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
