Põllupidajad ja korilased olid eri rahvad
Rootsis elanud kiviaja inimeste DNA analüüs annab aga aimu, et nii see siiski pigem ei olnud. Uuring, millesse oli kaasatud ka Eesti Biokeskuse teadlased Kristina Tambets ja Jüri Parik ning mida juhtis Pontus Skoglund Uppsala ülikoolist, näitas, et vähemalt Rootsis oli küttide, korilaste ja põldurite DNA sedavõrd erinev, et neid tuleb kindlasti pidada eri rahvasteks, kellest üks ja edukam, põllupidajad, tõrjus korilased kõrvale. Teadlased järjestasid 11 kiviaja inimese DNA'd. Neli neist inimestest olid arheoloogiliste tunnusmärki järgi elanud põllupidaja elu, seitse aga elatunud küttimisest ja korilusest. DNA analüüs näitas, et kaks inimrühma erinesid teineteisest rohkem kui tänapäeva rootslased näiteks tänapäeva itaallastest. Tähtis on ka asjaolu, et küttide ja korilaste geenid olid omavahel sarnasemad kui põllupidajate geenid omavahel. See viitab, et küttide-korilaste arvukus oli põldurite omast tunduvalt väiksem. Andmetest nähtub ka, et kahe inimrühma vahel esines mõningast vähest segunemist, aga valdavalt sel viisil, et küttidest ja korilastest läks keegi põllupidajate sekka elama. Peaaegu mitte kunagi aga ei toimunud vastassuunalist liikumist põldurite seast küttide-korilaste sekka. Varemgi on samalaadseid uurimistulemusi juba saadud, näiteks Saksamaalt. Ent nüüdsed tulemused Rootsist on kirjas ajakirjas Science. Tulemustest võib lähemalt kuulda pühapäeval saates „Labor“.  
