Tšiili vääntaim käitub kameeleonina
Tšiili parasvöötmelisi vihmametsi uurinud botaanikud panid tähele, et Boquila trifoliolata'ks nimetatud liigi lehtede suurus võib erineda kuni kümme korda, samuti esines ulatuslikke variatsioone nende värvigammas. Seejuures näisid taime lehed 75 protsendil juhtudest matkivat neile kõige lähemal asuva teise liiki kuuluva taime lehti, imiteerides neid nii värvi, orientatsiooni, suuruse kui isegi leheotsa sakilisusega. Puhkudel, kus sama taim ühe peremeesorganismi võra teise vastu vahetas, muutis Boquila vastavalt ka oma lehtede kuju. Juhul kui taim mööda paljast tüve või maapinda pidi väänlema, oli kõigi lehtede kuju aga samasugune. Kuigi nähtuse ilmnemises võiks esimesena kahtlusaluseks pidada sarnast keskkonna valgustatust, leidis avastuse teinud töörühm, et samastes tingimustes võisid lehed areneda väga mitmesugusteks. Töörühm oletab seeläbi, et Boquila üritab teha sedasama, mida mitmed putukaliigid – vältida maskeeringuga enda ära söömist. Paraku jääb saladuseks, kuidas Boquila mimikriks vajalikku informatsiooni hangib. Taimel puudub sirgjooneline võimalus oma peremeesorganismiga geneetilist materjali vahetada. Kuigi ei saa välistada, et mikroobide või parasiitide vahendusel siiski mingisugune horisontaalne geenitriiv toimub. Alternatiivselt võivad vajalikku teavet kanda kemikaalid, mida taimed õhku paiskavad. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
