Liha tarbimise vähendamine piiraks lämmastikureostust
Liha- ja piimatoodete tarbimise piiramine vähendaks lämmastikureost nii otseselt kui kaudselt. Umbes 40 protsenti maailmas toodetavast teraviljast jõuab kariloomade toidulauale. Põldude saagikuse taastamiseks kasutatakse aga tihti lämmastikväetisi ebaõiges koguses. Samuti saab lämmastik keskkonda sattuda loomade roe vahendusel ja näiteks nende poolt väljutatava lämmastikoksiidi kujul, millest viimaks peetakse süsihappegaasi ja metaani järel üheks olulisemaks kasvuhoonegaasiks. Kokkuvõtlikult satub põllumajandusega seotud allikatest Euroopa Liidus aastas keskkonda 6,5-8 miljonit tonni lämmastikku, mis moodustab kõigist ühenduse lämmastikuemissioonidest umbes neli viiendikku. Sellest omakorda seostub kariloomade kasvatamisega ligikaudu 79-88 protsenti. Nii leiavad raporti autorid, et sõltuvalt sellest, milliseid põllukultuure karjakasvatuse alt vabanenud maal kasvatama hakatakse, võiks liha- ja piimatoodete tarbimise poole võrra vähendamine langetada majandusharuga seostuvaid kasvuhoonegaaside emissioone 25-40 protsenti. Ühe ühiku loomse valgu tootmisega satub keskkonda kuni 25 korda rohkem lämmastikku kui ühe ühiku taimse proteiini tootmise tulemusel. Raportis nenditakse, et see võiks pakkuda lahendust ka eurooplaste liigsele valkude tarbimisele. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt söövad Euroopa Liidu elanikud keskmiselt iga päev inimese kohta 83 grammi jagu valku, mis on soovitatust umbes 70 protsendi võrra kõrgem. Samas rõhutab raport, et näitaja on liikmesriigiti suhteliselt erinev.
