Higised sõrmed aitavad kuritegusid lahendada
Teadlased on juba pea ajani teadnud, et sõrmejälgede harjad langevad kokku pooride asukohaga, mis näpuotsad higiseks muudavad. Seega saaks materjali jäetud higitäppide asukoha alusel ka sõrmejälje rekonstrueerida. Isiku tuvastamiseks ei peaks kurjategija sündmuspaigale isegi terviklikku sõrmejälge jätma. Meetodi puuduseks on olnud higijälgede analüüsimisega seonduvad raskused ja nende konkreetsete inimestega kokku viimine. Seouli ülikooli materjaliteadlane nägi lahendust polüdiatsetüleenina tuntud polümeeris, mis muutub veega kokku puutudes sinisest punaseks. Polümeeride otsad hakkavad vett imedes turduma, mis muudab materjali poolt neelatava valguse lainepikkust. Märgatavaks muutuseks piisab vähem kui tuhandikust milliliitrist higist. Töörühma hinnangul suudavad kriminalistid higipooride jälgi leida isegi juhul, kui need kümmekond aastat tagasi jäeti, mistõttu võiks see pakkuda lootust ka vanemate kuritegude lahendamiseks. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
