Astronoomid tabasid eksoplaneedi pöörlemast
Mõõtmistulemused näitavad, et 63 valgusaasta kaugusel asuval Beta Pictoris b ööpäev on vaid kaheksa tunni pikkune. Planeedi pöörlemiskiirus ulatub ekvaatoril lähtuvalt 100 000 kilomeetrini tunnis. Maa pöörleb rohkem kui 60 korda aeglasemalt. Kuna Beta Pictoris b on Jupiterist umbes seitse korda massiivsem, on see heas vastavuses astronoomide tähelepanekuga, et suurema massiga planeedid pöörlevad kiiremini. Beta Pictoris b suurus mängis selle pöörlemiskiiruse määramises kriitilist rolli. Maast 16 korda suurem läbimõõt oli piisav selle otseselt pildistamiseks. Lisaks tekkis planeet kosmilises mõistes piisavalt hiljuti, et see olulisel määral infrapunavalgust kiirgaks. Kuna pool planeeti nihkub pöörlemise tõttu Maast pidevalt eemale, mil teine pool Maale läheneb, ongi võimalik selle tõttu ilmneva Doppleri efekti alusel planeedi pöörlemiskiirus määrata. Maale läheneva poolkera kiiratava valguse lainepikkus muutub lühemaks ning kaugenevalt poolkeralt pärineva valguse lainepikkus pikemaks. Tänapäeva teleskoobid pole aga veel piisavalt tundlikud, et taolist imetillukest nihet registreerida. Ent Doppleri efekt muudab laiemaks ka erinevate gaasihiiu atmosfääris leiduvate elementide poolt tekitatud neeldumisjooned, mille alusel astronoomid viimaks planeedi pöörlemiskiiruse välja selgitada suutsid. Viimaseks väljakutseks jäi planeedi poolt kiiratava valguse tähevalgusest eristamine, mille tarbeks spetsiaalne tehnika loodi. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
