Mängurite silmapaarid aitasid silma toimimist mõista
Teadlased on umbes pool sajandit teadnud, et visuaalse informatsiooni töötlemisega ei tegele ainult aju. Juba võrkkest suudab objektide liikumist täheldada ja vastava teabe otse ajju edastada. Mehhanismita oleks näiteks laualt kukkuva veeklaasi kildudeks purunemise vältimine märgatavalt keerukam. Mõned silmas leiduvad närvirakud reageerivad ainult liikumisele, mil teised aktiveeruvad ainult teatud sihis liikuvatele objektidele. Siiani on aga saladuseks jäänud, kuidas täpselt võrkkest taolist informatsiooni töötleb. Aastate vältel on küll teadlased võrkkesta õhukestest viiludest mikroskoobi all ülesvõtteid teinud, kuid nõnda kogutud teabe analüüsimine on keerukaks osutunud. Tarvis läks inimajusid – hetkel ilmselt parimaid visuaalset infot töödelda suutvaid arvuteid, mis suudavad esiplaanil olevaid närvirakke ja selle lõpmeid suhteliselt hõlpsasti tagataustast eristada. Nii lõid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased arvutiprogrammi EyeWire, mille abil motiveerida tuhandeid inimesi seda vabatahtlikult tegema. Töörühm jagas võrkkestast tehtud ülesvõtted viie mikroni ehk 0,005 mm pikkuse küljega kuubikuteks ja palus mängijatel hakata eri närvirakke ja nende lõpmeid eri värvidega tähistama. Eelmise nädala lõpuks oli läbi töötatud 2,3 miljonit taolist kuubikut, mis esindavad võrkkesta koguruumalast samas vaid kahte protsenti. Sellele vaatamata suutis töörühm seni nõnda kogutud teabe põhjal kindlaks teha, et liikumisele viitav signaal saadetakse ajusse juhul, kui kahe bipolaarset närvirakku aktiveerumine amakriinrakuks kutsutava nägemisnärviga ühendatud rakukese laenglema paneb. Kui bipolaarsetel närvirakkudel on vaid kaks jätket, mis vastassuundades kulgevad, siis amakriinrakk haruneb tähena laiali. Kuna amakriinrakkudele lähemal asuvad bipolaarsed rakud edastavad signaali väikese viivitusega, saavad kahelt erinevalt rakult pärinevad signaalid amakriinrakuni jõuda korraga. Signaali ajju edastamine viib vaid kombineeritud signaalide summa. Võrkkest toimib ehtsa analoogarvutina. Töörühma hüpoteesi täiendav kontrollimine nõuab rohkema informatsiooni analüüsimist, misläbi on närvirakkude värvimiseks alati hea aeg. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
