Kuidas rähnid ajukahjustusi väldivad?
Pähkli-leeträhni uurinud Mississippi osariigiülikooli teadlased eesotsas Lakiesha Williamsiga leidsid, et keratiini liistakud, millest lindude noka välisosa koosneb, on rähnidel tuukanite ja kanade omadest õhemad ja pikemad, misläbi on ka nende koguarv suurem. Eripära võimaldab bioloogide hinnangul üksikute liistakute vahelist hõõrdejõudu maksimeerida ja sellega ka hajutatava energia hulka kasvatada. Samuti on nende ääred lainelised, mis aitab trotsida puukoore tabamisel Maa gravitatsioonikiirendusest kuni tuhat korda suuremal aeglustumisel ilmnevat noka kokkusurumist. Võrreldes tuukanite ja kanade keratiini liistakutega on rähnide omad kolm korda lainelisemad. Viimaks on noka siseosa moodustav luu võrdluseks toodud lindude omast oluliselt poorsem, mis aitab löögienergiat ajust mööda juhtida. Eelnevates töödes on leitud, et löögienergiat aitavad hajutada ka tavapärasest tihedamad kaelalihased, silmi hoiab välja hüppamise eest kolmas sisemine silmalaug, mil ajule pakub täiendavat kaitset paksem kolp. Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.
