Kindel geenivariant võib kaitsta Alzheimeri tõve eest
Geen nimega KL avastati 1997. aastal. Keskeltläbi iga viies inimene kannab selle geeni varianti, mida kutsutakse KL-VS-ks. Sellise geenivariandi olemasolu on eelnevalt seostatud vananemisega seotud südamehaiguste esinemise vähenemisega; hiljuti näidati seost ka parema kognitiivse võimekusega. Teadlased avaldasid oma uuringutulemused ajakirjas Cell Reports ning uuringus osales üle 300 52-85 aasta vanuse inimese, kel ei avaldunud dementsust. Selgus, et KL-VS geenivariandiga inimestel näis olevat suurem tunnetusvõime. See tähendab, et sellistel osalejatel algab kognitiivne langus nn „kõrgemast lähtepunktist” kui kaaslastel, kel vastavat geenivarianti ei esine. Edasistes uuringutes kasutasid teadlased katsehiiri, keda oli geeneetiliselt sel moel mõjutatud, et nad tootsid rohkem vastavat valku. Selgus, et asetades sellised loomad labürinti, valisid nad erinevaid ja keerulisemaid teid kui kaaslased ehk seega nende töömälu toimis paremini. Niisamuti avaldusid sellistel loomadel paremad ruumilise tunnetuse ja mälu võimed. Analüüsides loomade aju kudet, selgus, et vastavat valku rohkem tootvatel hiirtel esines kognitiivsete funktsioonidega seonduvates ajuosades suurem sünaptiline plastilisus. Teadlased loodavad, et see avastus võib avada uusi teid Alzheimeri tõve ravis. Juba eelnevalt on avaldatud arvamust, et mõned inimesed on selle haiguse eest kaitstud tulenevalt oma kõrgematest tunnetuslikest võimetest. Inimkonna vananedes on kognitiivne langus üheks suurimaks väljakutseks; selle molekulaarne mõistmine võib omada olulist mõju inimeste elule. Loe lisa:Common gene variant may protect against Alzheimer`s (Medical News Today)
