Üha enam naisi lükkab esimest rasedust edasi
Viimasel neljal aastakümnel on naiste esimese sünnituse vanus jäänud ikka, mis on hilisem kui kunagi varem. Nii oli näiteks 2012. aastal üle 35 aasta vanuseid esmasünnitajaid üheksa korda rohkem kui 40 aastat tagasi. Alla 30 aasta vanuste naiste emakssaamine kipub aga üha enam langema. Kuigi vastav tendents on kestnud juba mõnda aega, on selle ulatus ikkagi hämmastav. Uuringus analüüsiti Ameerika Ühendriikides toimunud sünnitusi ja beebide tervisenäitajaid ning need andmed viitavad meditsiiniliste ja elustiilitegurite kasvavale rollile. Teadmine, et üle 35 aasta vanuste esmasünnitajate arvukus tõuseb, näitab, et perede suurus väheneb, sest rasestumisvõimalused langevad koos naise vanusega ning kolme lapse saamine võib olla juba väga küsitav. Niisamuti on vanematel naistel rasestudes ka suurem tervisehäirete risk (nt diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused); kõrgem on ka preeklampsia tekke oht. Samas on küpsemate ja haritumate vanemate lastel rohkem võimalusi paremaks hakkamasaamiseks, sest sellised pered on enamasti majanduslikult kindlustatumad. Suurim risk emakssaamise edasilükkamisel on siiski vanusega kaasnev viljakuse langus ning alates juba 35-st eluaastast võib tekkida reaalne vajadus viljastamiskliiniku külastamiseks. Ühtlasi võib see tähendada, et tulevane ilmakodanik aidatakse ilmale võõrast geneetilist materjali kasutades. Arstide kõnepruugis on üle 35 aasta vanuste sünnitajate kohta levinud lausa termin „geriaatrilised rasedused”. Loe lisa:More women delaying first pregnancy: CDC (WebMD)
