Miks varajast lapsepõlve raske meenutada on?
Kuna hipokampusesse, mälu ja õppimisvõimega seostatavas ajuossa, migreeruvad pidevalt uued ajurakud, on teadlased pikka aega mõtisklenud, millisel määral see juba moodustunud ajuühendusi mõjutab. Hüpoteesi kohaselt võib see vanemaid mälujälgi nõrgestada ning seeläbi viia varasemate mälestuste unustamiseni. Toronto Haigete Laste Haiglas töötav Katherine Akers tegi oma kolleegidega hüpoteesi kontrollimiseks katseid merisigade, hiirte ja deegudeks kutsutavate närilistega. Töörühm jagas näriliste grupid kaheks ning juurutas neisse erinevates keskkondades tingitud hirmurefleksi. Üheks keskkonnaks oli jooksurattaga puur, mil teised närilised pidid leppima tühja puuriga. Eelnevates katsetes on leitud, jooksmine soodustab närilistel neurogeneesi – uute ajurakkude teketKatse tulemusel leidsid nad, et närilised, kelle neurogeneesi stimuleeriti, mäletasid tõepoolest asjaolu, et nad samas puuris eelnevalt elektrišokke said, kehvemini. Julgustust saanuna tegi töörühm teise katse, kus noorte näriliste ajudes ajurakkude teket otseselt ravimitega pärsiti. Taas leidsid teadlased,et aeglustatud neurogeneesiga noorhiired mäletasid täiskasvanueas paremini, kus nad elektrišokke saanud oli. Deegude ja merisigade puhul polnud vahe aga nii suur. Samas tekib nende ajudes noorukieas uusi ajurakke nagunii vähem. Nii manustas töörühm neile ravimit, mis neurogeneesi hoopis stimuleeris. Närilised hakkasidki hirmutavat puuri kergemini unustama. Nii järeldab töörühm, et uute neuronite teke võibki imikuamneesias olulist rolli mängida. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
