Raadiolained võivad linde segadusse ajada
Saksa teadlased leidsid paar aastat tagasi, et vangistuses elavad punarinnad ei suuda end täpselt liigi väljakujunenud rändemustritega ühtivalt suunistada. Kuna juhtiva teooria kohaselt orienteeruvad vähemalt osad lindudest rände ajal Maa magnetvälja järgi, oletas Henrik Mouritseni töörühm, et lindude kompassi ajab segadusse tehislikest allikatest pärinev elektromagnetkiirgus. Hüpoteesi kontrollimiseks viisid nad läbi topeltpimekatse. Teadlased vooderdasid puithütid, milles Oldenburgi ülikoolis uurimisotstarbeks hoiatavad punarinnad elasid, alumiiniumlehtedega ja ühendasid need maapinnaga. Sammuga varjestati lindude eluruum raadiolainete eest. Meetme läbi suutsid punarinnad taas magnetvälja järgi orienteeruda. Tulemuste kallutatuse vältimiseks tegi töörühm eksperimente mitme aasta jooksul ning lindudega kokkupuutuvad isikud ei teadnud, kas alumiiniumtapeet on maapinnaga ühendatud või mitte ehk kas linnud on elektromagnetkiirguse eest tõepoolest kaitstud. Kogutud kinnitas teave aga esialgset tähelepanekut, et raadiolainete blokeerimata jätmine ajab lindude kompassi segadusse. Tulemuste täiendava analüüsimise läbi leiti, et probleeme tekitab elektromagnetkiirgus, mille sagedus on 50 kHz kuni 5 Mhz. Sagedust kasutavad nii AM-raadiojaamad kui näiteks väiksemad seadmed, mida poodides müüdava kauba magnetiliste turvalementide registreerimiseks kasutatakse. Rakendatud ettevaatusabinõudele vaatamata pole võimalik tulemuste põhjal siiski veel kindlalt väita, et raadiojaamad tõepoolest lindude orienteerumist häirivad. Ornitoloogid arvavad, et isegi sellisel juhul oleks efekt piiratud ning raadiokiirgus avaldaks mõju saatjatest kuni kümnekonna kilomeetri kaugusel. Samuti tuleb märkida, et lindudel on Maa magnetvälja häiretega tulnud rinda pista ka enne raadio leiutamist, misläbi võib neil olla kohastumusi, mis taoliste häiretega toime aitavad tulla. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
