Lemmikloomad võivad kanda omanikega samu bakteritüvesid
Laiemas pildis näitavad need leiud, kuidas võib antibiootikumide kasutamine mõjutada nii inimesi kui ka loomi nakatavaid baktereid. Inimeste ja loomade nakkushaigused on olemuslikult seotud ja neid tuleks käsitleda nii inimmeditsiini kui ka veterinaarmeditsiini poolt ühtse probleemina. Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus ehk MRSA põhjustab nakatumisi nahas, vereringes ja ka mujal organismis. Kuigi selle bakteri levik piirdus kunagi vaid haiglate ja hooldekodude patsientidega, on ta nüüdseks maailmas oluliselt laiemalt levinud, nakatades tihti ka terveid inimesi, eriti neid, kes jagavad sageli ühiseid hügieenivahendeid (käterätte, habemeajamisaparaate jms). Selline bakter võib osutuda surmavaks, antibiootikumid ei pruugi temast väga lihtsalt võitu saada. MRSA võib aga liikuda ka ühelt liigilt teisele. Nii näiteks on teada juhtum, kus loomaaias sündinud elevant suri pärast hooldajalt saadud nakkust. Kui mõned MRSA tüübid näivad liikuvat erinevate liikide vahel lihtsamalt, siis teiste levik on kindlate kohastumismehhanismide tõttu rohkem piiritletud. Hiljutises uuringus püüdsid teadlased MRSA liikidevahelist edasikanduvust paremini mõista ning analüüsisid kassidelt ja koertelt saadud tüvede geneetilist olemust. Seejuures leiti loomadelt mitmeid inimallikast pärit bakterivorme. Sellised bakteritüved olid muutunud resistentseks klindamütsiinile (palju kasutatud antibiootikumile), kuid olid tundlikud vähem kasutatud antibiootikumile erütromütsiinile; näidates, kuidas antibiootikumide kasutamine nii inimestel kui ka loomadel võib muuta bakterite populatsiooni. Uuring lisab kinnitust hüpoteesile, et lemmikloomade MRSA nakkused on inimpäritoluga. Teadlased rõhutavad hügieeninõuete järgimise vajadust lemmiklooma pidamisel, sh sagedast kätepesu. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of the American Society for Microbiology. Loe lisa:Pets can carry same supernug strains as their owners: study (msn Healthy Living)
