Aktiivõpe parandaks oluliselt tudengite sooritust
Tervikpildi saamiseks analüüsisid Washingtoni ülikooli teadlased eesotsas Scott Freemaniga 225 aastatel 1942-2010 avaldatud uurimust. Kokkuvõtlikult võrreldi neis 29 300 tudengi käekäiku ja tulemuslikkust ainult passiivõppe kasutamise korral ning aktiivõppest tuttavate õppemeetodite nagu aktiivse tagasiside andmise ja grupipõhiste arutluste kaasamise korral. Vahe traditsioonilise loenguga oli märkimisväärne. Tudengite poolt eksamitel kogutud keskmine punktisumma oli kuue protsendi võrra kõrgem. Ainetest kukkus keskmiselt läbi aga 12 protsenti vähem üliõpilasi ehk iga kolmanda tudengi asemel ebaõnnestus iga viies üliõpilane. Enim võis märgata paranemist matemaatika, keemia ja inseneriteaduse vallas. Juba ainuüksi analüüsi kaasatud üliõpilastest oleks autorite hinnangul nõnda positiivse tulemuse saanud veel 3150 õpilast, pakkudes nii rahalist kokkuhoidu kui tõstes kursuste tulemuslikkust. Seejuures märkas töörühm, et aktiivõpe mõju võis märgata ka korraga sadu üliõpilasi haaranud loengute puhul, ehkki väiksemate gruppide puhul olid käärid aktiiv- ja passiivõppe tulemuste vahel arvatult suuremad. Nii soovitab Freeman kolleegidega traditsioonilise loenguformaadi kasutamist loodus- ja täppisteaduste vallas võimaluse korral vältida. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
