Karpvähkide gameedid olid hiiglaslikud juba miljonite aastate eest
Keskmiselt paari millimeetri pikkused karpvähilised on Maad asustanud juba sada miljonit aastat. Tillukesed vähid on bioloogide mõtlemisainet pakkunud juba nende avastamisest saadik, kui selgus, et nende gameetide pikkus võib ulatuda kuni ühe sentimeetrini. Olendite sugurakkude pikkus ületab inimese gameetide oma pea sajakordselt. Kehapikkuse kohta on suuremad spermid vaid äädikakärbestel. Tunnuse evolutsiooniline taust on aga segasemaks jäänud. Spekulatsioone on raskendanud asjaolu, et gameedid võivad areneda suhteliselt kiiresti. Austraalia koopast leitud 17-23 miljoni aasta vanused, kuid ülihästi säilinud spermid kinnitavad nüüd, et tunnus on suhteliselt püsiv olnud. Sünkrotontomograafia abil oli võimalik isegi eristada isegi selles leiduvad organelle. Erinevalt pikast sabalaadsest viburist kasutasid gameedid liikumiseks rakumembraanil leiduvaid organelle, mille kokkutõmbumine gameedi pöörlema ning raku pinna lainetama pani. Paraku ei paku leid hetkel veel head vastust küsimusele, mis eeliseid erakordselt pikk seemnerakk karpvähilistele pakub. Samuti jääb ebaselgeks, mis sugurakkude erakordselt kiire fossiliseerumiseni viis. Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.
