Täiustatud planeediotsija pildistab planeete minutiga
Pildistatavate eksoplaneetide hulka piiravad mitmed tegurid. Esmalt peab planeet pildile jäämiseks Maa suunas piisavalt tähevalgust peegeldama või ise valgust kiirgama. Teoreetiliselt võiks suunata seeläbi teleskoobi pea ükskõik millise noore tähe poole ja loota, et selle lähistel mõni äsja moodustunud gaasiplaneet tiirleb. Kuna tähed kiirgavad aga infrapunases spektriosas planeetidest miljardeid kordi rohkem valgust, on planeetidelt pärinev valgus tähe omast tihti eristamatu. Samuti tekitab maapealsete teleskoopide puhul probleeme Maa enda atmosfäär. Viimasega suutis Gemini lõunateleskoop varemgi tänu adaptiivsele optikale suhteliselt hästi toime tulla. Teleskoobi peapeeglit on võimalik vastavalt ülesvõtte tegemist segavatele atmosfäärihäiretele kergelt painutada. Tähevalguse paremaks blokeerimiseks oli tarvis aga olemasolevat koronograafi täiustada. Sarnaselt merelainetele levivad ka valguslained interferentsi läbi ümber takistuste. Uuendus võimaldas koronograafist mööda pääsenud valgust aga planeedi jäädvustamiseks kasutatavast aparatuurist üleüldse mööda juhtida. Eelmise aasta detsembris tegi Gemini teleskoopi kontrolliv töörühm esimese prooviülesvõtte 63,5 valgusaasta kaugusel asuvast eksoplaneedist ß Pictoris b, mis kujutab endast ühte esimest Päikesesüsteeemi-välist planeeti, mida otseselt pildistati. Kui 2003. aastal tehtud pildi tarbeks pidi teleskoop sama taevapunkti jälgima üle tunni, lisamata sellele järeltöötluseks kulunud aega, siis täiustus võimaldas ülevõtte teha pelgalt minutiga. Täiendava teleskoobi peenhäälestamise järel loodab töörühm tehnikat kasutades pildistada rohkem kui 600 Päikesesüsteemi lähedal asuvat noort tähte. Esialgsed prognoosid näitavad, et vaatluste käigus leitakse 20-50 uut tähest kuni kolme astronoomilise ühiku kaugusel tiirlevat ning Jupiterist suuremat eksoplaneeti. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
