Äpardunud katse viis uue plasti avastamiseni
Tänapäeva maailma oleks ilma sünteetiliste polümeerideta pea võimatu ette kujutada. Pikkadeks ahelataolisteks molekulideks seotud lühemate molekulide rakendusalad on piiramatud. Vastavalt vajadusele võivad need olla sõltuvalt nende koostisosadest jäigad või elastsed, pehmed või kõvad, läbipaistvad või läbipaistmatud. Polümeerideta kaoksid taskutest pangakaardid, toitude ümbert pakendid, silmadest kontaktläätsed ning väiksema massi arvelt ökonoomsemad lennukid ja autod. Alati ei pruugi aga soovitud omadused käsikäes käia. Suhteliselt madala temperatuuri juures voolavaks muutuvaid termoplaste on küll kerge taaskasutada, kuid madal sulamistemperatuur vähendab ka rakendusalasid. Näiteks arvuti videokaardi lähistel asuva plasti legoklotsi sarnaselt sulama hakkamine oleks äärmiselt ebasoovitav Termoreaktiivsed plastid on seevastu tänu neid koos hoidvatele keemiliste sidemete paigutusele ja hulgale tugevad ja kuumakindlad, et neid kasutatakse isegi lennukitiibade valmistamisel. Sulamise asemel hakkavad termoreaktiivsed plastid kõrgel temperatuuril söestuma või pragunema. Nende uuesti üksikosadeks lahutamine on aga niivõrd raske ja energiamahukas, et need lõpetavad oma elu prügimäel. Probleemile võib lahendust pakkuda IBM-i laboratooriumis juhtunud õnnelik viga. Ettevõtte heaks töötav keemik Jeanette Garcia unustas New York Timesi teatel ühel päeval katseklaasi ühe kolmest vajalikust reagendist lisamast ning eksperimendile uuesti tähelepanu pöörates leidis ta, et kolvis leiduv mass tahenenud. Selle katseklaasist eemaldamine osutus võimatuks. Olukorra päästis ainult haamri appi võtmine. Materjali omadused sarnanesid tüüpilise termoreaktiivse plasti omadele. Peagi avastas Garcia aga kolleegidega, et erinevalt teistest omataolistest piisab avastatud polü(heksahüdrotriasiini)de üksikosadeks lahutamiseks tugevamast happest. Töörühm suutis luua uue materjalist arvutimudeli ning leidis, et polümeeri sünteesimisel erinevate monomeeride kombinatsioonide kasutamisel ja nende osakaalu muutmisel saab lisaks jäigale plastile toota ka elastsemaid geele. Nõnda loodab Garcia kolleegidega, et taaskasutatava termoreaktiivse plasti kasutusvõimalused on sama laiad kui selle äravisatavatel kaaslastel, alates elektroonikaseadmetest lõpetades autokeredega. Materjali kirjeldav uurimus ilmus ajakirjas Science.
