Antarktika liustike õhenemine on hoogustunud
Cryosat-2 töörühm jagas uurimuses Antarktika kolmeks piirkonnaks, eristades Antarktika ida- ja lääneosa ning Antarktika poolsaart. Satelliidi pardal olevad instrumendid võimaldavad ülitäpselt mõõta liustike kõrgust ning sellest tulenevalt ka nende õhenemiskiirust. Mõõtmistulemuste kohaselt väheneb liustike paksus igal aastal keskmiselt kahe sentimeetri, rannikuäärsetel aladel kuni kaheksa meetri võrra. Mandri ida- ja lääneosa kaotavad seeläbi koos aastaga 134 miljardi tonni jagu jääd, mil kliimamuutuste suhtes haavatavamate Antarktika poolsaare liustike mass väheneb aastas 23 miljardi tonni võrra. Sarnaselt on kliimamuutuste eriti tundlikud mandri lääneosas asuvad Amudseni mere ääres asuvad kuus liustikku, mille sulamisvesi moodustas piirkonna massikaost 90 protsenti. Arvutuste kohaselt onAntarktika liustike sulamisvesi tõstnud maailmamere taset aastas ligikaudu 0,45 millimeetri võrra. Cryosat-2 töörühma ajakirjas Geophysical Research Letters ilmunud töö nägi ilmavalgust vaid nädal pärast kahte Lääne-Antarktika liustikke käsitlenud uurimust, mille kohaselt võib piirkonna liustike sulamine juba lähimatel sajanditel oluliselt hoogustuda. Täielikul sulamisel maailmamere taset 1,2 meetri võrra tõsta suutvad Amudseni mere ääres asuvad liustikud käituvad korgina, mis kaugemal sisemaal asuvate liustike sulamist aeglustavad. Neil omakorda on aga potentsiaali tõsta maailmamere pinda 3-4 meetri võrra, kuigi nende täielik merre valgumine tuhandeid aastaid.
