Gröönimaa ootamatu sulamiseni viisid metsatulekahjud
Sulamislaine ajal polnud kliimateadlased täielikult kindlad, mis sündmuseni viis, kuid oletasid, et selle juures mängisid olulist rolli saare kohal lasunud soojad frondid. Kliimarekonstruktsioonid on aga näidanud, et keskmise temperatuuri poolest oli 2012. aasta küll suhteliselt soe, kuid polnud Gröönimaa jaoks siiski midagi erandlikku. Sama saab öelda 1889. aasta kohta, mil liustike pind samuti ulatuslikult sulas. Rekordiliselt soojal 1785. aastal ulatuslikku sulamist seevastu märgata ei olnud. Nii keskendus Darthmouthi kolledži teadlane Kaitlin Keegan kolleegidega liustike albeedo muutuse uurimisele. Jäält tagasipeegeldatava valguse hulka mõjutavad mitmed peenühendid, kuid esikohal on must süsinik ehk tahm. Aastatel 1851-1950 oli aerosooli suhteline sisaldus õhus ligikaudu kaks korda kõrgem kui tööstusrevolutsioonieelsel perioodil. Erinevalt Antarktika liustikest pole Gröönimaa jäämassiivid muust maailmast tuulte poolt ära lõigatud, mistõttu oli ka liustike pind ajaperioodil tavapärasest tumedam. Olukord hakkas muutuma alles sajandi teisel poolel seoses rangemata õhustandardite kehtestamisega. Lisaks pikemaajalistele trendide uurimisele leidis Keegan, et liustikeni jõudnud musta süsiniku hulk oli neljal aastal eriliselt suur sh ka 1889. ja 2012. aastal. Teiste sõnadega, ulatusliku sulamise esile kutsumiseks läheb tarvis nii tavapärasest soojemat suve kui suuremast tahmahulka, millest viimast Siberi ja Põhja-Ameerika tulekahjud ka pakkusid. Jääs talletunud ammoniaak vihjas, et metsatulekahjud mängisid olulist rolli ka 1889. aastal. Kuigi taolised üksikud sulamislained ei tõsta maailmamere taset, on teadlased kahtlustanud, et need võivad ajutiselt liustike voolukiirust tõsta ja nende pinna albeedot veelgi langetada. Kuna kliimamuutustega seostatakse ka metsatulekahjude sagenemise ja õhutemperatuuri kasvuga, märgib töörühm, et 1889. ja 2012. aastal nähtud sündmused ei esine lähitulevikus enam  ilmselt vaid kord sajandis. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
