Rosetta komeet ilmutab elumärke
Komeetidel tekib saba, kui päikesekiirgus piisavalt intensiivseks muutub, et nende pinnal leiduv jää sublimeeruma hakkaks. Tahke tuuma ümber tekib tolmust ning veeaurust koosnev pilv, mis päikesetuule ja tähelt lähtuvate footonite mõjul välja venitatakse. Kui 67P/Churyumov-Gerasimenko läbimõõt on pelgalt neli kilomeetrit, siis saba ja pea kogupikkus ulatub juba 1300 kilomeetrini. Rosettat ja 67P/Churyumov-Gerasimenkot lahutab veel kaks miljonit kilomeetrit, sond jääb esialgse plaani kohaselt komeedi lähistele tiirlema selle aasta augustis. Sabatähest teatakse veel suhteliselt vähe, kuid sondi ja komeedi pinnale kukutatava automaatjaama üksteist instrumenti peaksid teadmispagasit oluliselt laiendama. Teadlased loodavad, et komeedi uurimine aitab heita valgust Päikesesüsteemi varajasele noorusele. 
