Põhjatraalimine muudab merepõhja kõrbeks
Põhjatraalimist ehk võrgu mööda merepõhja vedamist on aktiivselt kasutatud juba 13. sajandist saadik. Kalavarude vähenemine on aga kalureid sundinud liikuma järjest kaugemale avamerele. Rohkem kui 200 meetri sügavusel traalimine on saanud juba tavapäraseks tegevuseks. Süvatraalimise keskkonnamõju hindamiseks kõrvutas Argentiina, Itaalia ja Hispaania teadlastest koosnev töörühm Hispaania ranniku lähedal asuva merenõo kahest erinevast piirkonnast kogutud seteteproove. Neist ühes kalastatakse intensiivselt, mil nõo teine piirkond on seni suhteliselt puutumatuks jäänud. Töörühm leidis, et viimases oli fauna liigiline mitmekesisus poole suurem, muu hulgas leidus mudas 80 protsenti rohkem meriusse. Samuti näitas analüüs, et traalitavas piirkonnas leidus 52 protsenti vähem orgaanilist ainet ning fauna sidus süsinikku kolmandiku võrra aeglasemalt. Töörühm oletab, et põhjast traalimisega eemaldatava süsiniku hulk võib olla rohkem kui 60 protsenti suurem kui seda sama aja vältel merepõhja ladestub. Protsess on võrreldav liiga intensiivsel põlluharimisel ilmneva pinnaerosiooniga. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
