Saare-elu annab taimedele suured seemned
Põhjuseidki on mõlemale nähtusele leitud. Saartel on tihti vähem süüa kui suurel maal. See annab eelise väiksemakasvulistele ja vähema söömaga loomadele, aga saartel ei tarvitse loomadel olla ka nii palju looduslikke vaenlasi kui suurel maal ja see turvalisus annab jälle võimaluse ajapikku suuremaks areneda. Ka taimede evolutsioonile võib saareelu oma mõju avaldada. Uus-Meremaa teadlased Patrick Kavanagh ja Kevin Burns Wellingtonis asuvast Victoria ülikoolist võrdlesid taimi Uus-Meremaa põhisaartel, mis on suhteliselt suured ja neljal väiksematest saartest koosneval saarestikul, mis paiknevad Uus-Meremaa lähikonnas, Vaikse ookeani voogude keskel. Kõigil neil pisematel saartel kasvab taimi, mille esivanemad on algselt pärit Uus-Meremaalt, kuid mis on seejärel kümneid miljoneid aastaid omaette arenenud. Tuligi välja selge tunnus, mis pisisaarte taimi suuremate saarte analoogilistest taimedest eristab – väiksemate saarte taimedel on suuremad seemned. Seemne suuruse vahe ei ole hiiglaslik, kuid on siiski päris tuntav. Näiteks mõnedel sugulasliikidel on seemne suurustel vahet kolmandiku jagu, teistel näiteks viiendiku jagu. Kavanagh ja Burns käivad Briti Kuningliku Seltsi toimetistes välja ka seletuse. Suurtel seemnetel on väikeste ees see eelis, et ka neist kujunev idand on suurem ja selle ellujäämise väljavaated selle võrra paremad. Väiksemad seemned aga suudavad kergemini kaugemale levida ja parandavad seeläbi liigi säilimise võimalusi. Väikesel saarel kasvavatel taimedel ei ole aga mõtet seemneid teab kui kaugele levitada, sest tõenäoliselt satuvad need siis merre. Nii ongi neil siis pigem kasuks tootagi juba suhteliselt suuri seemneid ja suuruse eelist jõudsamini ära kasutada.  
